Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Miks tekib pühadejärgne masendus ja kuidas sellest üle saada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

Kingipakid on nüüdseks lahti tehtud, toidukoomast taastutud ja peopildid Instagrami üles laetud. Kauaoodatud peod said selleks korraks läbi ja jõulukaunistused võib elamisest kokku korjata. Alles oli rõõmu nii palju, kuid nüüd on hinges tühi ja nukker tunne.

Kuigi pühad tõid palju rõõmu, võis nendega kaasneda ka üksjagu stressi. Kui sinna juurde lisada veel ootustes pettumine, pidev sagimine, külaskäigud ja kiired ajad tööl, võivad energiavarud olla nüüdseks ammendunud. 

Pärast pikalt kestnud pidustusi võivad paljud tunda, et maad võtab must masendus. Hoolimata lubadustest pole tahtmist trenni teha või tegeleda uute töökohustustega, sest keha on kurnatud ja vaim väsinud. Greatist selgitab, miks mõjuvad pühad nii väsitavalt, ja pakub välja mõne lahenduse, kuidas end pühadejärgsest roidumusest kiiremini reipaks raputada.

1. Nutimaailm ei aita lõõgastumisele kaasa. Tänapäeva tehnilised võimalused on ühelt poolt õnnistuseks, kuid teiselt poolt ei lase need meil end melust kunagi täielikult välja lülitada. Talviste pühade ajal saab ehk töölt veidikeseks eemale, kuid nutiseadmed hoiavad meid toimunuga ikkagi kursis. Pealegi ei saaks öelda, et pühade ajal oleks vähe teha, pigem vastupidi.

Paljud töötavad ka jõuluajal ja ootavad hirmuga töökuhja, mis jaanuari alguses ees ootab. Pettumust suurendab ka teadmine, et vabad päevad möödusid ikkagi töö peale mõeldes. Lisaks võivad teiste postitused sotsiaalmeedias suurendada kadedust ja jätta mulje, et kõigil teistel läheb alati paremini. 

Kõike seda annab hõlpsasti vältida, kui sotsiaalmeediast ja tööasjadest rangelt eemale hoida ning elada rohkem hetkes. Võimaluse korral ära tee arvutit puhkuse ajal üldse lahti ja sotisaalmeedia kasutamise asemel suhtle lähedastega otse. Helista sõpradele, mine jalutama ja proovi natuke vaikuses mõtiskleda.

2. Liigsöömine teeb raske tunde mitmeks päevaks. Pidusöömingute ajal tekib paljudel soov proovida kõiki häid roogasid, millele silm peale satub. Mitte just kõige tervislikumate pühadetoitude nautimise tagajärjel tekib suur veresuhkrutaseme langus, mis põhjustab väsimust, ärritust, närvilisust ja tekitab veelgi suuremat isu samasuguse suhkrurikka toidu järele. Kui selline olukord kestab mitu päeva järjest, hakkab muutuma ka maitsemeel ning üha rohkem isutab hoopis rasvasemate ja magusamate toitude järele, kui oli ehk varasem harjumus süüa. 

Veresuhkrutaseme kõikumine ning sagedasem rämpstoidu söömine võivad aga kahandada immuunsust. Seega pole ka ime, kui talvepuhkusel hakkab veel külge mõni nakkushaigus. Pärast suuri sööminguid ei pruugi tervislikum toit eriti ahvatleda, kuid nüüd on pidusöökidest võõrutamine eriti oluline. 

3. Hakkad end pühade järel kohe piitsutama. Nii kui peod läbi, võib üritada taas süüa rohkem aedvilju ja kerget sööki ning jätkata tavapärase treeningrutiiniga. Algaja peaks aga olema kannatlik.

Uue elu ootuses ei maksa püstitada endale liiga suuri eesmärke. Kui sa olid varemgi maiasmokk ja trenni ei teinud, ei saa sinust üleöö jõusaalihunti, kes teeb trenni kuus korda nädalas. Ole realistlik ja võta maru rahulikult. Esialgu on suur abi ka sellest, kui sa ei keskendu mitte vähem söömisele (millegi menüüst väljajätmisele), vaid hoopis lisamisele ning otsustad näiteks süüa rohkem aedvilju ja värsket salatit. Kui eesmärgiks on süüa rohkem tervislikku toitu, jääb halva osakaal loomuldasa vähemaks.

4. Paljudel on raske keskenduda positiivsele ja halva üle mõtisklemine võtab võimust. Aasta lõpus on kombeks mõelda, mis sai lõppenud aasta jooksul tehtud ning mis ootab ees. Mitte kõik ei suuda seejuures keskenduda positiivsele ja paljud jäävad norutades nukraks. Halvad kogemused ei lähe meeles, aga peale tulevad kohustused tekitavad hirmu ja jõuetust. 

Sel juhul võib olla abi teadlikust suhtumisest proovida oma mõtlemist muuta. Katseta mediteerimist ja mõtle läbi, millised olid lõppenud aasta kõige toredamad hetked. Ka uuele aastale mõeldes keskendu vaid positiivsele. Pane kirja, mis läks hästi ja mida toredat on sul tänavu oodata.

5. Tühja tunnet ja masendust võib veelgi süvendada tühi kalender. Mõeldes eelmisele punktile jäi mõni ehk juba jänni, sest ei tea, mida oodata. Uuringud näitavadki, et inimese õnnetunnet suurendab see, kui on, mille nimel tegutseda. 

Võta tühja jaanuarikalendrit kui väljakutset hakka mõtlema, mida ette võtta, et oma meelt lahutada. Korralda kas või ise pidu - uhke valentinipäeva kostüümipidu või midagi muud suurejoonelist, mis pakuks sulle küllaga mõtteainet. Kui see on sinu jaoks liig, pane näiteks kalendrisse kirja kinoõhtu või mine lähiajal teatrisse. Mine ka metsa matkale või massaaži. Vali omale meelepärane tegevus. Ootus on see, mis loeb.

Aasta alguses tunnevad paljud end tööle tagasi minnes tujuka ja jõuetuna. See on normaalne. Tagasi reele saamine võib sõltuvalt inimesest võtta isegi mõne nädala. Anna endale aega kohaneda, võta ette midagi lõbusat ja leia uusi tegevusi, mida oodata.

Tagasi üles