Pühad läbi, nüüd kõndima!

Foto: Vida Press

Miks kõik peaksid kõndima ja seda kindlasti järjepidevalt, räägib arst ja liikumisteaduste doktor Ragnar Viir. 

Kõndimine on inimesele kõige loomuomasem liikumisviis. «Esimesed rõõmud oma sammudest kingib laps emale juba siis, kui ta alles emaüsas on,» tõdeb doktor Ragnar Viir. Hiljem on kõndimine suurepärane viis enda heas vormis hoidmiseks ning käima peaksid kõik.

Inimesele on omased kolm asendit: püstine sirgeselgne kõndimisasend, pikaliasend ja istumisasend. Pikaliolekus taastume füüsilisest koormusest ning selles asendis veedame umbes kolmandiku ööpäevast. Üle poole ärkvelolekuajast möödub istudes.

«Istumine on suurepärane asend teatrietenduse vaatamiseks ja kontserdi nautimiseks, kuid probleem tekib siis, kui jääme istuma liiga kauaks, nagu tänapäeval tihti juhtub,» räägib aastaid pikaajalise istumise mõju uurinud doktor Viir.

Arvatakse, et kunagi kõndis inimene 45 kilomeetrit päevas. Aeg-ajalt oli meie esivanematel põhjust ka tempot tõsta ja joosta, sest ellujäämise nimel tuli kellegi eest põgeneda või ise kedagi püüda. Tänapäeva inimene ei läbi oma jalgadel sageli isegi kümnendikku esiisade kilometraažist.

Mis juhtub, kui me ei liigu?

«Meie rakud vajavad stimulatsiooni, mis toimub lihaseid aktiveerides. Organismi mikro- ja makrotasand töötavad üheskoos,» selgitab Viir. Tal on tuua jahmatamapanev näide sellest, mis juhtub, kui me oma kehale koormust ei anna. «24aastane Lõuna-Korea noormees unustas end 80 tunniks arvuti taha. Viimaks püsti tõusnud ja tualetti läinud, liikus pikaajalisest istumisest säärde tekkinud tromb kopsuarterisse ning sulges selle. Surm oli silmapilkne.» Ta toob veel teisegi näite liikumise vajalikkusest. «Astronaudid ei saa kosmoses kõndida nii nagu meie maa peal. Neil puudub kaal ning rütmiline kokkupuude jalge all oleva pinnaga. Lihaste aktiivsena hoidmiseks ja atroofia ärahoidmiseks jooksevad nad kosmoses spetsiaalsetel jooksumattidel. Kuna gravitatsioon puudub, siis selleks, et astronaut trenažööril paigal püsiks, on ta jooksumati külge aheldatud,» selgitab ta. «Maa peal kõndimine on nauding!»

Kõndimine on vabadus

Ragnar Viir on aastate jooksul tegelenud muu hulgas nii poksimise, suusatamise kui ka rahvatantsuga. «Tüdrukud tirisid tantsima,» muigab ta. Praegu on tema põhiliseks liikumisviisiks kõndimine. Ta kõnnib korra päevas, üksi või koos abikaasaga, ümber kodulähedase lahe, milleks kulub 45–60 minutit. «Viimane veerandtund olgu ikka selline, et nahk saab märjaks.» Kõndimise ajal on aega nautida looduse ilu ja teiste vastutulevate käijatega naeratusi vahetada – liikumine teeb rõõmsaks. Samuti käib staažikas arst aasta ringi ujumas ning teeb oma keharaskusega jõuharjutusi. Autost on 71aastane suurepärases vormis teadusdoktor aga hoopiski loobunud. Läbitud kilometraažil või sammude arvul ta silma peal ei hoia. «Kõndimine pole kohustus, vaid vabadus ja erakordne võimalus.»

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!