Kuus nippi, kuidas arutust näksimisest lahti saada

Foto: SCANPIX

Mis arvad, miks sa filmi vaatamise ajal popkorni sööd? Sest see on soe, soolane, võine ja maitseb nii hästi, eks? Või on selle taga midagi muud?

Psühholoogid David Neal ja Wendy Wood otsustasid selles selgusele jõuda. 2011. aastal tegid nad kinos eksperimendi, milles kutsusid osalema inimesed, kellel meeldib filmi vaadates plaksumaisi süüa, kirjutab Hello Healthy. Eksperimendis osalejad jagati pooleks - esimesele grupile anti suures karbis värsket ja maitsvat popkorni, teisele grupile anti samasugustes karpides nädal aega vana, soolamata ja säilivustähtaja ületanud popkorni. 

Hoolimata sellest, kas popkorn oli värske või mitte, sõid kõik inimesed seda sama palju.

Cornell Food Labi looja, doktor Brian Wansink ristis sellise käitumise «arutuks söömiseks». See selgitab paljugi, miks me midagi ülearu sööme. Wansink on arutut söömist uurinud juba 30 aastat ja leidnud, et inimesed suudavad söömise harva lõpetada siis, kui tegelikult on juba küllalt. Enamasti lõpetatakse söömine seetõttu, et keskkonna välised märgid annavad märku, et oleks aeg lõpetada. Näiteks, et taldrik saab tühjaks. Või et sõbrad enam ei söö.

«Me sööme üle, sest ümberringi on märke ja vihjeid, et söömise aeg sai läbi. Meil pole loomuses iga suutäie järel pausi pidada ja mõtiskleda, kas kõht on täis. Süües otsime teadmatult - arutult - märke ja vihjeid, et nüüd on küll,» selgitab Wansik.

Arsti sõnul on arutu söömise jõud nii tugevad, et kõige parem dieet on selline, millest ei saa isegi aru. Siin on mõned nipid, kuidas oma söömisharjumusi muuta nii, et ei saa isegi aru, kui palju vähem toitu kõhtu jõuab.

Väiksemad taldrikud. See tõesti toimib. Isegi kui sa tead, et sööd väiksemalt taldrikult. Seda on eksperimentidega korduvalt tõestatud, et isegi kui katsealused teavad, et taldrik on keskmisest väiksem, söövad nad ikkagi vähem. Suurest anumast süüakse jällegi rohkem. Nii lihtsalt on.

Jaga iga toit pooleks. Pool pane kõrvale. Esimene osa söö süümepiinadeta ära ning siis küsi endalt, kui väga sa teist poolt tahad ja miks. Valet vastust ei ole. On vaid hetk, kui sa päriselt mõtled oma isu ja täiskõhutunde peale selle asemel, et arutult edasi süüa.

Kui sööd, siis ainult söö. Istu laua taha. Ära lase millelgi end häirida. Jäta telefon kõrvale. Mõtle sellele, kuidas sa toitu hammustad. See on raske ja pole alati järjepidevalt teostatav, aga siiski suurepärane harjutus selleks, et sa näeks, mida ilma segajateta söömine tegelikult tähendab.

Pane suupisted taldrikule. Kui tahad midagi põske pista või otsid kerget vahepala, siis pane see taldrikule. See teeb näksimise ebamugavamaks ja sa teed seda harvem.

Pane taldrikule kõik, mida sa süüa tahad. Nii näed kõike, mida ühe toidukorraga süüa kavatsed. Nii jääb ka ära võimalus, et sööd hajameelselt otse liitrisest topsist jäätist, kuni see otsa saab.

Võta 20 protsenti vähemaks. Doktor Wansink on avastanud, et inimesed ei märka 20-protsendilist kaloridefitsiiti. Keegi ei tunne end näljasena, kui sööb kõigest 20 protsenti vähem kui tavaliselt. Nii on see väga lihtne ja kõige jätkusuutlikum meetod, kuidas maha võtta. Seepärast söö 20 protsenti vähem kaloreid (mitte rohkem, muidu jääb kõht tühjaks ja suure näljaga sööd teine kord hoopis rohkem) nii, et paned kogu soovitud toidu taldrikule ja siis pane üks viiendik sellest tagasi.