/nginx/o/2015/04/01/3926285t1hec53.jpg)
Kaalustalla.ee blogi võtab vaatluse alla maailmas palju kõneainut pakkuva «kõhulihaste dieedi» ( The Abs Diet). Tegemist on kuuenädalase kavaga, mis lubab lamedamat kõhtu ja saledust kogu eluks.
Kõhulihaste dieet - mõistlik või mõttetu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dieedi ajalugu
«Kõhulihaste dieet» avaldati esmakordselt 2004. aastal. Selle kirjutas ajakirja Men’s Health
peatoimetaja David Zinczenko ja raamat jõudis New York Timesi bestsellerite edetabelisse.
Kuidas dieet toimib?
Dieet näeb ette päevas kolme põhitoidukorda ja kolme vahepala, mille kogukalorsus on 1900 kcal ringis. Lisaks kuulub kavasse ka treeningkompleks. Vahepalasid tuleb süüa 2 tundi enne põhitoidukordi ning vahepala peaks sisaldama vähemalt kahte toiduainet järgnevast nimekirjast:
- mandlid ja pähklid
/nginx/o/2015/04/01/3925599t1hddc8.jpg)
- oad ja teised kaunviljad
- spinat ja teised rohelised köögiviljad
- piimatooted (rasvata või väherasvane piim, jogurt, juust)
- kiirkaerahelbed
- munad
- kalkun ja teised lahjad lihad
- maapähklivõi
- oliiviõli
- täisteraleivad ja -eined
- ekstra-proteiinipulber (vadakupulber)
- vaarikad ja teised marjad
Dieet piirab rafineeritud süsivesikute, küllastatud rasvade, transrasvade, alkoholi ja kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupi kasutamist. Nädalas on üks toidukord, kus võib süüa kõike, mida hing ihkab. Kavva kuulub omal valikul treening esimesel kahel nädalal ning seejärel 20-minutiline üldtreening kolm korda nädalas kolmandast kuuenda nädalani.
On sel mõtet?
Esmapilgul tundub tegu olevat suhteliselt vähese rasvasisalduse ja kõrge valgusisaldusega dieediga. Kindlasti pole mõtet valguga üle pingutada, tegemist on siiski kallite toiduainetega. Ja liiga palju valku pole parem kui mõõdukalt valku. Pole mõtet kütta ahju antiikmööbliga.
Madal rasvasisaldus jätab tihtipeale kõhu tühjaks, mis teeb sellelaadsete dieetide jälgimise eriti raskeks.
Kaloraaž on sarnane nii meestele kui ka naistele, mis teeb kogu dieedi ülesehituse küsitavaks. Ilmselgelt vajab 100 kg kaaluv mees rohkem süüa kui 50 kg kaaluv naine. Kaalu kaotab meesterahvas (kui ta suudab üldse selle 6 nädalat üle elada) palju, aga kahjuks ka enamuse oma lihasmassist. Tulemuseks on inetu välimus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et dieedid, mis on n-ö kõigile üks, ei ole alati kõige parem viis kaalu langetada. Tulemus võib olla hoopis vastupidine.