Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

20 üllatavat fakti toidupsühholoogiast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Toit suudab muuta inimese tuju, tugevdada suhteid, väljendada seda, kes me oleme või kes me soovime olla. Samas on toidul ka varjukülg, mis hoiatab ebatervisliku toitumise ning liigsete kilode lisandumise eest.

Tegelikult sa ei tea, millal sinu kõht tõeliselt täis saab

Tihti arvatakse, et toidu kogus on seotud sellega, kui näljane sa oled. See on küll tõsi, aga kaugeltki mitte ainus tegur. Oma osa on siin ka taldriku suurusel, kahvlitel jms, kirjutab Teazy.ee.

Väga ilmekalt tõestas seda uuring, kus supikausse täideti salaja laua alt. Kokkuvõttes ei tundunud need, kes sõid suppi nn võlutaldrikutelt, et nad oleksid rohkem söönud või et kõht oleks rohkem täis, kui need, kes sõid tavapärase koguse tavapärastelt taldrikutelt (Wansink 2005)

Rasv on paha?

Seda, et suure rasvasisaldusega toit on halb, hakati propageerima 80ndatel. Tegelikult pole aga kõik rasvad sugugi halvad. Veel enam, sageli loobutakse väikesest, kuid rasvarikkast snäkist ning süüakse rasvatuid snäkke suuremas koguses. Need aga annavad omakorda kahjuks rohkem kaloreid, kui pisikesed ja rasvarikkad snäkid.

Suhtumine, et rasv on halb, liigitab nii mõnedki toiduained kahjulikeks täiesti ebaõiglaselt. Inimesed ei oska ka enam õigesti hinnata toidu kalorite hulka – väherasvase kalorsust alahinnatakse ja mitterasvase kalorsust hinnatakse aga üle (Carels 2006).

See pole kunagi «lihtsalt lõuna»

Koos söömine omab tugevaid psühholoogilisi kõrvalmõjusid. On kindlaks tehtud, et väga armukadedust tekitav on, kui partner sööb lõunat koos kellegagi, eriti veel kui tegemist on näiteks ekskaasaga.

Lõunasöögi sümboolsusel on suur võim – see pole kunagi lihtsalt lõuna!

Maitsetunnetus kaob koos vanusega

Vanuse suurenedes muutuvad maitsemeeled nõrgemaks. Põhjus on osaliselt selles, et vanematel inimestel on vähem maitsenäsasid, kuid peamiselt on põhjus selles, et ka lõhnataju nõrgeneb koos vanusega. Me tegelikult ei adu, kui palju maitse kujunemisel mängib rolli nina. Kui nina ei tööta hästi, kaob ka maitsetundlikkus.

Artikli foto
Foto: SCANPIX

Porgand maitseb imelikult, kui seda hommikul süüa

Tihti arvatakse, et kõik oleneb sellest, kas midagi maitseb või ei. Tegelikult on asi aga hoopiski selles, millega koos ja millisel puhul me sööme. Näiteks, idee süüa porgandit hommikul kell kuus võib tunduda vastuvõetamatu juba põhjusel, et porgand ei maitse, samas õhtusöögiks koos teiste köögiviljadega ja liha kõrvale, tundub see aga täiesti sobilik olevat. Sageli pole rõhk mitte toidul, vaid kontekstil, kus seda süüakse või millega koos süüakse.

Paks ettekandja = paks klient

McFerran (2010) vaatles, kuidas mõjutab teenindaja kehakaal toidu valikud. Selgus, et inimesed, kes ise olid dieedil, sõid rohkem kaloririkkaid snäkke, kui neid julgustas selleks tüse teenindaja. Kuigi võib tunduda, et see peaks olema vastupidine, see siiski nii ei ole. Nimelt annab tüse ettekandja sulle söömiseks «rohelise tule».

Muuseas, täpselt vastupidine efekt ilmnes nende puhul, kes ei olnud dieedil. Nad otsustasid süüa rohkem, kui ettekandja oli sale. See võib olla ka lihtsalt sellepärast nii, et atraktiivsed (siinkohal siis saledad) inimesed kipuvad olema lihtsalt veenvamad.

Ise tüse = sõbrad tüsedad

Christakis (2007) kinnitas, et kui sul on tüsedad sõbrad, siis sul on 57 protsenti suurem tõenäosus ka ise kaalus juurde võtta.

Inimesed on väga sõltuvad sellest, mis nende ümber toimub. Kui sinu kaaslased armastavad palju süüa, siis teed seda ka sina ise ja kui nende toiduportsjonid on väikesed, siis on seda ka sinu omad.

Eriti vastuvõtlikud on naised. Isegi, kui süüakse üksinda, ollakse ikkagi mõjutatud nn sotsiaalsetest normidest. Hea näide selle kohta on arusaam, et mehised mehed söövad palju ja naiselikud naised vähe.

Söök ja söömine on seotud harjumustega

Kuidas ennustada, mida ma tahan süüa homme? Tegelikult on see väga lihtne, tuleta lihtsalt meelde, mida sa sõid eile. Harjumustel on väga suur jõud ja seda ka siis, kui on isu millegi tavatu järgi – lõpuks otsustad ikka selle kasuks, mis on sulle harjumuspärasem. Otsuseid tehakse tihti just automaatselt ja oma harjumustele tuginedes.

Meeletu söömine

Uuringud on teinud kindlaks, et inimesed söövad rohkem, kui nad näiteks samal ajal vaatavad televiisorit või jutustavad sõpradega (Bolhuis 2013).

Muuseas, söömishäirete ja liigsöömise ravis on üheks lähenemiseks just toidule keskendumine ehk teadlik söömine. Nii mitte ainult ei sööda vähem, vaid ka nauditakse seda, mida süüakse, rohkem.

Mõtete allasurumine viib liigsöömiseni

Artikli foto
Foto: SCANPIX

Nagu ka muidu elus, on täpselt nii ka söögiga. Mida rohkem sa oma toidumõtteid ja soove maha surud, seda kindlamalt sa liigsöömisega lõpetad. Iga maha surutud mõte tuleb tugevamini tagasi.

Kui see on tervislik, siis võib seda süüa rohkem

Inimesed käituvad erinevalt sama toidu puhul, kui see on märgistatud sildiga tervislik või ebatervislik. Provencher (2009) leidis, et 35 protsenti inimestest sööb rohkem, kui toit on kuulutatud tervislikuks.

Kas keegi soovib suitsulõhe-jäätist?

Toidu märgistatus ja serveering on tugevalt seotud sellega, kuidas me toitu kogeme. Palju on tehtud katseid, kus odavale veinile pannakse kalli veini etikett ja joojad kiidavad. Ühes uuringus mindi aga veelgi kaugemale. Yeomans (2008) pakkus katsealustele suitsulõhe-jäätist. Ühele grupile öeldi, et tegemist on uue jäätisega, teisele aga, et tegemist on erinevate maitseainete seguga maitsestatud ja külmutatud kreemiga.

Jäätise puhul leidsid katsealused, et tegemist on millegi väga vastikuga, maitseainekreemina tundus see aga olevat vastuvõetav.

Kirjuta peale, et on rasvane ja see maitseb paremini

Kui nüüd unustada see veider jäätis, siis teises uuringus märgati, et eriti need, kes jälgivad oma toidusedelit, valivad tihti just rasvase toote väherasvase toote asemel, aga söövad vähem. Põhjus on ka selles, et väherasvane tähendab tihti ka maitsetut ja rasvane head maitset.

Halb tuju ajab halbu asju sööma

Emotsionaalne söömine on idee, mille kohaselt söömist mõjutavad peale näljatunde ka emotsioonid. Seda on tõestanud ka erinevad katsed – paha tuju viib su vägisi suhkru ja kaloririkaste suupisteteni. Negatiivsed emotsioonid tagavad ka selle, et süüakse pigem juhuslikult, mitte korrapäraselt.

Kahjuks ei taga ka ainult hea tuju seda, et süüakse korralikult ja head kraami. Samas annab see suurema võimaluse oma söömisharjumusi parandada.

Tervislik toit parandab meeleolu

Mõned viimased uuringud on tõestanud, et puu- ja juurviljade söömine tagab parema tuju järgmisel päeval. See põhineb eelkõige sellel, et mikrotoitained, nagu näiteks folaadid, aitavad pärssida depressiooni teket  (White 2013).

Ma ei pea soovima seda, mida valis tema

Nii mõnigi kord soovitakse restoranis oma tellimust muuta, kui näiteks kaaslased on teinud sama valiku. Miks see nii on?

Söögi valik oleks nagu seotud individuaalsusega ja grupiga samastumine ei pruugi lasta individuaalselt särada (Ariely & Levav 2000).

Väikesed muutused on paremad, kui ekstreemsed dieedid

Artikli foto
Foto: SCANPIX

Väikesed muutused toitumisharjumustes kestavad kauem ja omavad ka pikaajalisemat mõju kui mistahes hüpersuper-dieet. Hiljutises katses (Kaipainen 2012) tegid katsealused paar olulist muutust oma toitumisharjumustes ja nende kaal vähenes. Seda ka olenemata sellest, et need muutused ei tähendanud dieedile minemist.

Harjumused, mis mõjutavad kaalu, on näiteks: söö väiksemalt taldrikult, joo vett, ära söö otse pakendist jms.

Väljakutse Pepsile

Katse aluseks võeti see, et Pepsit reklaamitakse kui põnevust ja naudinguid hindavate inimeste jooki. Inimestele, kes pidasid lugu põnevusest ja naudingutest, anti originaaljoogi pähe juua tavalist supermarketi toodangut. Nad kiitsid selle joogi maitset, kuna arvasid, et joovad originaali. Põhjuseks oli nende samastumine reklaamlausega (Allen 2008).

Maitset ei mõjuta alati mitte hinnang, mida me sellele anname, vaid sageli just usk, mida me arvame end tegevat ja olevat!

Tagasi üles