Tüüpiline vabandus: mul ongi aeglane ainevahetus…

Ega laiskust anna häbeneda Foto: SCANPIX

Ainevahetus ja selle «kiirus» on üks päris popp teema, kirjutab kaalustalla.ee. Seda mainitakse tihti, kui jutt käib dieedi pidamisest. Paljud, kes on ülekaaluga kimpus olnud, on kiired väitma, et nende ainevahetus on aeglane ja iga suutäis koguneb kohe vöökohale. Ning need, kelle kehakaal kipub olema normaalsemas vahemikus, väidavad tihti, et nende ainevahetus on kiire – söö palju tahad ja kaal ei tõuse.

Millest aga tegelikult jutt käib?

Ainevahetuse all peetakse üldjuhul silmas kogu keha erinevaid protsesse, mis on seotud toitainete omastamise, kasutamise ja jääkainete väljutamisega.

Siinkohal kasutada sõnu «kiire» või «aeglane» on veidi petlik ja pealiskaudne.

Tegelikult viidatakse tihti pigem meie ainevahetuse energiatöötlemise mahule, võimekusele. Nn aeglase ainevahetuse all peetakse enamasti silmas seda, et keha energiavajadused on tavapärasest madalamad ning ka suurema toidutarbimise juures jääb ainevahetuse energiatarbimise tõus pigem keskpäraseks. Seevastu nn kiire ainevahetusega keha on see, mille energiavajadus on kõrge ning suurema toidukoguse tarbides suureneb energia tarbimise maht veelgi tunduvalt kõrgemaks. Usun, et on loogiline järeldada, et nn aeglasema ainevahetusega inimestel on kehakaaluga veidi enam probleeme ning kiire ainevahetusega inimestel vähem.

Kuidas ära tunda enda ainevahetuse tüüpi?

Siinkohal levib palju müüte. Ainevahetuse «kiirust» kipuvad paljud mõõtma seedeprotsesside tempo ja WC külastuste järgi. Selles aga pole erilist loogikat.

See, kui tihti te WC-s käite või kui kiiresti teie kõht tühjaks läheb ei ole mingi garanteeritud märk teie ainevahetuse võimekusest.

Seedeprobleemide puhul võib toitainete omastamine olla häiritud ning WC külastamine tihe ja mõni inimene võib tõesti sellist olukorda kiireks ainevahetuseks pidada. Tegelikkuses on tegemist pigem meditsiinilise probleemiga, mis puudutab seedesüsteemi. Normaalne ainevahetus on sellisel puhul häiritud ja seda ei tohiks segamini ajada ainevahetusega, mis on lihtsalt võimekam energiatöötleja. Praktikas on ainevahetuse detaile inimestel endil väga raske teada saada.

Selliseid asju mõõdetakse enamasti meditsiinilaborites ning koduste vahenditega tegeledes on tegemist vaid umbmäärase arvamisega. Veelgi enam tõestab inimeste kesist võimet ainevahetust hinnata see, et enamik inimesi ei ole kursis sellega, kui palju nad päevas energiat tarbivad ja kui palju kulutavad. Erinevad uuringud on näidanud, et enamik ülekaalulisi kipuvad alahindama tarbitud toidu koguseid ja ülehindama tehtud aktiivsust. Ning alakaalulised vastupidi.

Ehk – kui keegi ütleb, et tal on kiire või aeglane ainevahetus, siis enamasti pole selles väites mingit tegemist nende keha energiatöötlemise võimekuse adekvaatse hindamisega. Sagedamini leiab põhjuse, miks nad oma ainevahetust nii või naapidi hindavad, hoopiski nende igapäevase toidutarbimise ja kehalise aktiivsuse mahust tingitud tulemuste tõttu. Aga eks see ole juba ammu teada, et inimestele meeldib vastutuskoormat enda õlgadelt minema veeretada. On ju nii lihtne kehakaalumuresid ühe termini süüks ajada: «Ah mul on kehv ainevahetus».

Aga kas ainevahetuse erinevused siiski eksisteerivad? Kui suured on erinevused ja mis neid mõjutavad?

Jah, ainevahetuse erinevusi on inimeste vahel palju. Küll aga võib öelda, et baasainevahetus, mis kirjeldab keha ellu jäämiseks vajalikke energiavajadusi, on üldjuhul väga sarnane. Muidugi sõltub see soost, vanusest, pikkusest, kaalust jne. Kuid kui neid parameetreid silmas pidada, siis üleüldiselt on erinevate inimeste baasainevahetus küllaltki täpselt määratletav ja tervete inimeste vahel olulisi erinevusi ei ole. Erinevused tekivad peamiselt tarbitava toidu töötlemiseks vajamineva energia ning aktiivsusele kuluva energia hulkadest.

See, milline on toidu koostis ja kogused ning see, milline inimese parameetrid ja tehtav aktiivsus, mõjutavad meeletult ainevahetuse lõplikku mahtu. Ei hakka siinkohal väga keeruliseks minema ja võtan asja nii kokku: erinevate toitainete seedimiseks kuluv energia võib olla isegi nii kõrge kui 30 protsenti nende toiteväärtusest, kõrgeim on see valkude seedimisel ja madalaim rasvade puhul. Kehalise aktiivsuse puhul võib olenevalt aktiivsuse liigist kõikuda energiakulu mitmeid kordi ning sõltuvalt inimese kehakaalust, vanusest, soost, lihasmassist, veelgi rohkem.

Ehk, isegi kui tänaval näete kahte suhteliselt sarnast inimest, siis tegelikkuses võib nende ainevahetus olla väga erinev. Olgugi, et baasainevahetus võib olla praktiliselt identne, siis see mida ja kui palju nad söövad ning milline on nende elustiil, võib tähendada, et ainevahetus võib olla totaalselt erinev ning mured kehakaalu ümber on hoopis teistsugused.

Kuid kas on ainevahetuse eripärasid, mis on igal, ka tervel inimesel, ainulaadsed?

Jah, peatume põgusalt sellisel nähtusel nagu NEAT (non-exercise activity thermogenesis) – lihtsalt tõlgituna on tegemist mõistega, mis kirjeldab meie keha energiatarbimise hulka, mis ei sõltu otseselt planeeritud, energianõudliku, füüsilise töö mahust. Tegemist on ainevahetuse nähtusega, kus keha võib reageerida väga tugevalt tarbitavatele toiduenergia ja ka toitainete kogustele – põhjustades tuntavaid muudatusi keha energiatöötlemises, kasutades selleks keha üldaktiivsuse reguleerimist. See omakorda toimub läbi erinevate pisemate tegevuste, mida enamik inimesi tähelegi ei pane.

Lihtsamalt seletatuna toome mõned näited.

Inimene tarbib tavapärasest suurema koguse toitu, kuid selle asemel, et üleliigne energia rasvavarudena salvestada, otsustab meie keha selle ära kulutada tõstes meie ainevahetuse võimekust. Inimene tunneb end järsku väga energilisena ning endalegi tähelepanematult hakkab ta end rohkem liigutama. Kontoritööline ei suuda võib-olla enam toolil püsida ning käib pidevalt kontoris ringi. Klõpsib pastakat, paneb mängima raadio ning tatsutab jalga, pidevalt korrigeerib riideid, vaatab käekella, kammib juukseid või klõpsib hiirt.

Sellised pisikesed tegevused tunduvad ebaolulised ning enamik inimesi ei pane tähelegi, kui neid järsku rohkem tegema hakkavad, kuid kogu päeva peale võivad need tegevused kaasa tuua meeletu energiakulutuse tõusu ning üleliigne toiduenergia põletataksegi ära. Kehakaal ei tõuse. Selline inimene on see, keda paljud kutsuksid «kiire ainevahetusega» inimeseks. Ning muidugi on ka teist tüüpi inimesi, kes ka peale väga suure toidukoguse tarbimist ei tunne end kuidagi teistmoodi ning ainevahetus oluliselt ei muutu. Keha salvestab ülejäägid rasvarakkudesse ning kehakaal asubki tõusma. Tegemist «aeglase ainevahetuse» tüübiga.

Kas enda ainevahetuse tüüpi on võimalik ka muuta? Või ongi mõni meist loodud pigem ülekaalulisem olema?

Geneetiline soodumus on alati mingis mahus olemas ning vaevalt, et seda antud hetkel väga muuta saaks, võibolla tulevikus, kui geneetikateadus ja meditsiin on arenenum. See ei tähenda muidugi seda, et me peaksime nende soodumuste ori olema. Tegelikkus on selline, et kuigi mõnel inimesel võib tulemuste saamine olla veidi raskendatud, siis on kõik siiski nende endi kätes. Vaeva nägemine on suuresti subjektiivne ning õigesti olukorrale lähenedes on võimalik ka geneetiliselt kehvema alguspunktiga inimesel tunduvalt ületada geneetiliselt andeka, kuid laisema/vähem oskusliku, inimese tulemusi.

Muidugi peab tunnistama, et ainevahetuse muutumine, kohanemine sõltuvalt elustiilist ja toitumisest on suhteliselt tume maa minu jaoks ning ma ei oska hetkel täpselt vastata, kui palju võib ainevahetus aastakümnetega muutuda sõltuvalt sellest, mida ja kuidas me tegutseme. Kuid seda võib küll öelda, et aktiivne elustiil ja tervislik, eesmärkide täitmist soodustav, arukas toitumine aitab kindlasti ainevahetust stimuleerida ning kohandada seda paremuse poole.

Suurem lihasmass, parem südameveresoonkonna tervis, tervislikumad hormonaalsed tasemed ja üleüldiselt parem enesetunne panustavad kõik parema ainevahetuse tekkesse.

Ärge arvake, et teie geenid välistavad hea vormi saavutamise. Ärge olge kadedad nende peale, kes justkui möödaminnes head vormi omavad – suure tõenäosusega on selle nimel palju vaeva nähtud ning teie lihtsalt ei tea seda. Geneetika mõjutab asju, kuid ta ei määra lõpptulemust. Seda määrate teie. Edu eesmärkide täitmisel!