Kuidas suurem osa paaridest kokku saab?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

«Kuidas te kohtusite?» on levinud küsimus, mis paaridele esitatakse. Kohtumislood on osa perepärimusest ja nii mõneski suguvõsas kannavad tulevased põlvkonnad põnevamaid lugusid veel pikalt edasi. Tänapäeval on aga üha rohkem neid, kes avastavad teineteist interneti kaudu. 

Kahekümnendal sajandil said noored enamasti kokku pere kaudu, aga kohtuti ka kirikus, koolis ja naabruskonnas suheldes. Need meetodid on nüüd taandumas, kirjutab Psychology Today. Suures osas on neid asendamas internet. Kuidas võiks see partnerivalikut mõjutada? Ja kas internet on tutvumiseks kõige parem paik?

2009. aastal küsitleti selle uurimiseks abielus ja koos elavaid paare ning leiti, et viimase sajandi jooksul on toimunud oluline muutus. Kahekümnenda sajandi alguses sai enamik paare kokku tänu perele, kuid 1940ndatel võtsid selle rolli üle sõbrad, kellest said noortele peamised kosjasobitajad. 1940ndatel leidis sõprade kaudu omale kaaslase umbes 20 protsenti küsitletustest ja 1990ndatel 40 protsenti. 2009. aastaks oli sõprade kaudu partneri leidmine juba vähenenud 30-le protsendile, sest rohkem oli neid, kes leidsid armastuse internetist.

Pärast 2000. aastat on internetist saanud juba 60 protsendi paaride tutvumispaigaks. Seda isegi suurlinnades, kus võiks silmast-silma tutvumisvõimalusi olla väga palju. Järelikult on internet väga suureks abiks, sest see teeb partneriotsingu efektiivsemaks. Suur abi on sellest just vähemustel (vanemad vallalised, äärmuslike religioossete vaadetega noored jt), mis võib ka põhjendada nišitutvumisportaalide menu.

Kas teatud inimgruppide ligimeelitamisele lisaks võib internet muuta ka paari koosseisu? Perede või kiriku kaudu tutvuvad omavahel enamasti samast rahvusest, sama vanad, sama usku ja sama majandusliku taustaga inimesed. Interneti kaudu tutvumise levik jätab aga kõik selle tagaplaanile. Nii selgus ka uuringust, et suuremate erinevustega partnerid on kokku saanud peamistelt interneti teel. Leidus aga üks suur erand – rass. On sotsiaalseid piiranguid, mida internet on hoopis tugevdanud ja on neid, mida nõrgestanud. Veebiotsingu efektiivsus pakub võimalust leida just endale sobilike omadustega partnerit.

Mida see vallalistele tähendab?

Need, kelle ümber on ka päris elus palju vallalisi, saavad internetist tõenäoliselt kõige vähem kasu. Ilmselt peitubki siin põhjus, miks vallaliste keskel elavad noored vallalised nii palju interneti abi ei kasuta. Lõpeks saab ju teineteisega sobivust ja «keemiat» tunda alles siis, kui päriselt omavahel suhelda.

Neil aga, kel on kindlad huvid ja eriline maitse, leiavad tõenäolisemalt oma kallima tänu internetile. Näiteks on olemas vähemalt neli tutvumisportaali Star Treki austajatele (DateATrekkie, StarTrekDating, TrekPassions, TrekDating). Lisaks on huvitav teada, et interneti kaudu kallima leidnutel on enamasti sama suur rahulolu suhtega ja suhe on sama stabiilne kui neil, kes on tutvunud mõnel muul moel kui interneti kaudu. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles