:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
/nginx/o/2012/06/12/1162234t1h551d.jpg)
Maikuu on rinnavähi varajase avastamise kuu, mille eesmärk on teadvustada inimestele, et varases staadiumis avastatud rinnavähk on ravitav ning kutsuda naisi aktiivselt osalema sõeluuringus. Eestis diagnoositakse ligi 650 uut rinnavähi juhtu aastas. Neist ligi veerand on avastamise hetkel juba kaugelearenenud staadiumis.
Rinnavähk ehk rinnanäärme kasvaja on sagedasim Eesti naistel esinev vähivorm. «Rinnavähi sümptomid on erinevad, tihketest tükkidest ja tursest kuni nahamuutusteni. Kuid väga sageli ei näita rinnavähk üldse mingeid haigustunnuseid. Seetõttu on regulaarne kontroll väga oluline. Varajase avastamise korral, kui vähirakud ei ole veel tunginud ümbritsevatesse kudedesse, on raviefekt 98-100 protsenti,» kommenteeris Qvalitas Arstikeskuse perearst Ingrid Täll.
Rääkides rinnavähi riskiteguritest, tuuakse sageli pikk nimekiri mitmesugustest faktoritest, mis rinnavähiohtu suurendavad, samas aga neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest puuduvad teadaolevad üldlevinud riskifaktorid. Seetõttu räägitakse kolmest tõsiseltvõetavast riskitegurist. Need on pärilikkus, vanus üle 50 eluaasta ning naissuguhormoonide mõju. Paraku ei saa me neid riskitegureid mingil moel ise mõjutada, küll aga saame neid silmas pidades pöörata suuremat tähelepanu oma kehale, tähele panna pisimaidki muutusi.
Statistika järgi diagnoositakse rinnavähki kõige rohkem 50-60 aastaste naiste seas. Samas tuleb sõeluuringule kohale vaid veidi enam kui pool kutsutuist. Kui võrrelda Põhjamaadega, siis jõuavad paljud Eesti naised arsti juurde liiga hilja.