Naine24.ee tutvumisteemalise lugejamängu raames kirjutas oma loo naine, kes otsustas pärast lühikest tutvust kiiresti mehega leivad ühte kappi panna.
Lugeja kirjutab: naljast Facebooki suhtestaatusega sai päris abielu
11. detsember 2013, 16:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kord Facebookis ringi vaadates hakkas silma üks uskumatult silmajääva perekonnanimega mees. Uurisin lähemalt tema kontot ja üllatuseks oli meeski meeldiva välimusega, kuid oh õnnetust, oli suhtes mulle tuttava tüdrukuga ning asi sinnapaika jäigi. Läks mööda päris mitmeid kuid kui kuulsin sõbrannalt, et see sama mees soovib minuga tuttavaks saada ja et tal olevat piltki minust oma arvutisse salvestatud. Tundus veidi kummaline.
Mina, nagu ikka, ei tahtnud vedu võtta ja ei olnud huvitatud, kuid sisimas natuke oleks ikka tahtnud teda lähemalt tunda.
Ühel õhtul olin sõbrannadega niisama linnas ringi sõitmas ja läksime ühe sõbra poolt läbi, et juttu ajada. Oh üllatust, ka see sama mees oli seal. Plaanisin temast mitte välja teha ja rahulikult autos istuda, kuid sel hetkel otsustas ühtäkki mu auto keema minna ja kogu vesi jooksis välja.
Pidin autost välja astuma ja uurima, kuidas ja kas on seda võimalik parandada. Selleks ajaks oli sinna kogunenud päris suur seltskond, kes sellega tegelesid. Erilisi sõnu ma selle mehega sel hetkel ei vahetanud.
Järgmisel päeval kirjutas ta mulle Facebooki ja avaldas soovi kohtuda ja tuttavaks saada. Ei olnud ma seekordki väga nõus ja andsin katteta lubadusi, et teeme seda hiljem ja hetkel pole aega. Tema aga ei loobunud. Sõitsin pärast seda Türki puhkama ja terve selle aja suhtlesime Facebooki kaudu. Lubasin talle, et kohtun temaga siis, kui olen tagasi.
Tagasi jõudes lükkasin endiselt kohtumist edasi, ilmselt olin veidi arg. Helistasime ja saatsime pidevalt sõnumeid. Ühel väikesel istumisel tüdrukutega tuli jututeemaks, et mulle ikka väga meeldib tema perekonnanimi. Sõbranna muidugi helistaski vintis peaga sellele mehele ja rääkis ka sellest, et mulle ta nimi meeldib. Peale seda saigi tema nõusolekul, pool-naljaga Facebooki perekonnastaatuseks pandud kihlatud ja perekonnanimigi uue vastu vahetatud. Tunne oli hea, kuigi polnud veel selle mehega päriselt kokku saanud.
Esimene kohtumine leidis aset sõbranna töökohas, kus sõbrannaga natuke napsitasime. Oli juba päris hilja, kui purjus peaga tekkis julgus kokku saada. Veidi aja pärast oligi ta seal, minu üllatuseks oli ka tema tagasihoidlik. Rääkisime natuke, kuni tuli jutuks perekonnanimi ja abielu. Ta võttis taskust paberi, mis oli tasutud riigilõivu kviitung abiellumise eest. Olin natuke hämmingus.
Rääkisime veel muudel teemadel ning veidi aja pärast ta lahkus ja suudles mind. Sel õhtul rääkisime veel telefonis veidi ja arutasime, et millal lähme kuupäeva määrama ja avaldusi sisse andma. Minu peas käis küll mõte, et ma ei tee seda päriselt ja et see on nali.
Ülejärgmisel päeval pidin minema talle külla. Venitasin ka sellega viimase minutini, kuid lõpuks olin seal. See oli esimene öö, kui tema juurde jäin ja sellest ajast olen veetnud kõik oma ööd temaga. Abielukuupäev sai määratud ja pulmadki tehtud. Oleme õnnelikult koos ja rahul oma kiire ning kummalise otsusega.