See mõttetera kuulub Vana-Kreeka filosoof Platonile, kelle jaoks ilu tähendas sümmeetriat. Rubensile oli see lopsakus. Picasso meelest pole niisugust asja nagu ilu olemaski. Ehk leidub siiski etalon, mille järgi inimese esteetilist ilu mõõta saab? Terviseajakiri Üks uuris, mis on ilu.
Antiikajal hinnati kõrgelt inimese vaimset ilu. See arvati omakorda väljenduvat kehalises ilus. Tänapäeval on kindlaks tehtud, et ilu ei sõltu kultuurist, nahavärvist ega soost. Ilus lihtsalt ongi ilus.
Kaks tilka vett
Kaasaja psühholoogide uuringud kinnitavad platonliku ilu olemust – mida sümmeetrilisem on nägu, seda esteetiliselt kaunimaks inimest peetakse. Mõlema näopoole vahel on lubatud imeväike erinevus ning vahet pole, kas see käib naise või mehe kohta.
Sümmeetrilisi näojooni seostatakse lisaks heade geenide ja tugeva tervisega ning psühholoogiast tuntud nn viie suure iseloomujoonega ehk avatuse, kohusetundlikkuse, ekstravertsuse, lahkuse ja närvilisusega. Avatud ja ekstravertsetel olevat ka näojooned tavalisest sümmeetrilisemad. Lõplikku tõde selle kohta, kas füüsilise ilu hindamine on kinni siiski ainuüksi sümmeetrias, pole. Nagu ei ole evolutsiooniteooria pooldajadki omavahel selgeks vaielnud, kas sümmeetrilisem nägu on märk parematest geenidest ja seega ka kõbusamast tervisest või hoopis tunnistus õnnelikust ja stressivabast lapsepõlvest. Või siiski? Ühes 2009. aastal tehtud uuringus leiti, et sümmeetrilisema näoga vanemad mehed on intelligentsemad kui nende ebasümmeetriliste näojoontega sookaaslased. Põhjuseks head geenid, mis aitavad stressiga paremini toime tulla ning hoiavad inimese kognitiivse võimekuse vananemisest hoolimata tasemel.
Sünnituseas naisedki eelistavad partneri valikul «sümmeetrilisi» mehi, sest see näitab, et tulevane isa on elus vähem kokku puutunud geenide ja keskkonna mõjutatud haiguste, häirete, mürkide või alatoitlusega. On ju sümmeetria saavutamine ja hoidmine rakkudele paras katsumus – no eks sa püüa tohutu arv kordi muudkui paljuneda, hoides samal ajal paralleelseid struktuure muutumatuna ja viga saamata. Nii et näo ja keha sümmeetria on tõepoolest silmale nähtav märk headest geenidest... ja seksuaalsest võimekusest. Vähemalt meeste puhul. USA New Mexico ülikooli teadlased väidavad, et sümmeetrilise partneriga naised kogevad orgasme enam kui need, kelle voodikaaslase nägu ja keha vähem sümmeetrilised on. Ka selgus, et soost sõltumata alustavad sümmeetrilisemad naised-mehed suguelu varem, neil on rohkem partnereid ja üheöösuhteid, ka armastavad nad eksperimenteerida ega ole erilised truudusejüngrid.
Oeh, need mõõdud
Millist figuuri aga esteetiliselt ilusaks peetakse? Kui naise näo muudavad magnetiliseks täidlased huuled, kõrge laup ja põsesarnad, suured silmad, lai silmavahe, väike nina, kitsas lõug ning veatu nahk, siis keha juures hinnatakse… ei, mitte rindade suurust, vaid hoopis vöö- ja puusaümbermõõdu suhet (VPS). Meestega tehti katse – neile näidati erinevate naiste pilte ja jälgiti, kuhu nende pilk kõigepealt rändab. Nagu arvata oli – rindadele. Seejärel pidid mehed valima fotodelt välja kõige veetlevamad naised. Võitsid mitte rinnakad kaunitarid, vaid need, kelle vöö- ja puusaümbermõõdu suhe oli 0,7 ehk vööümbermõõt moodustas puusaümbermõõdust 70 protsenti. Paraku on ihaldatud Marilyn Monroe, Brigitte Bardot’, Sophia Loreni või kuulsa Milose Venuse liivakellafiguuri vaid kaheksal protsendil valge rassi eevatütardel. Pea pooled meist on banaani-, 20 protsenti pirni- ja 14 protsenti õunakujulised.
Väiksem VPS-number pole mitte ainult ilu, vaid ka parema tervise näitaja. Lopsaka pihaga «õunu» ähvardavad südameveresoonkonnahaigused, diabeet ja munasarjavähk lopsakate puusadega «pirnidest» palju enam. Ka on naistel VPS-ga 0,8 ja üle selle tunduvalt väiksem võimalus rasestuda.
Meeste puhul arvatakse suurepäraseks VPS 0,9, sest see tähendab tervist, fertiilsust ning madalamat eesnäärme- ja munandivähi ohtu. Keha füüsilist ilu selle suhte järgi siiski ei hinnata. Tugevamal sool on maagiliseks näitajaks VRS – vöö- ja rinnaümbermõõdu suhe. Mida V-kujulisem torso, s.t sale piht, laiad õlad ja musklis rinnalihased, seda enam plusspunkte mees naistelt teenib. Ja teistelt meestelt ka.
Ning siis on veel üks mõõt – JPS ehk jalgade ja kehapikkuse suhe. Kui oled naine ja tahad, et sind peetaks ilusaks, peavad su jalad olema kehast 40 protsenti pikemad. Meestel võivad keha ja jalad olla ühepikkused.
Lõppkokkuvõttes olgu VPS, VPR või JPS milline tahes, enim hindavad naised ja mehed vastassoo figuuri ilu siiski kehakaalu järgi – see peab olema normaalne.
Ilus on tark ja hea
Füüsiliselt kauneid õnnistame me ise, endalegi aru andmata, ka omadustega, mida neil ei pruugi olla. Peame neid intelligentseteks, ausateks, õnnelikeks ja iga pidi paremateks. Seda teevad õpetajad koolis ja kolleegid tööl – nii kinnitavad ka psühholoogid. Veel ütlevad nad, et nii naised kui mehed, kes end ise füüsiliselt veetlevaks peavad, teenivad neist rohkem palgaraha, kes enda meelest oma välimusega eriti ei hiilga. Kuis nii? Kenamad käituvad enesekindlamalt, neil on rohkem usku iseendasse ning nad on positiivse ellusuhtumise ja mõtlemisega.
Ja kuidas on lood õnnega? Ameeriklaste, kanadalaste, sakslaste ja brittide seas tehtud uuringuandmeid analüüsides leidsid USA Texase ülikooli majandusteadlased, et ilusad inimesed on tõepoolest inetumatest õnnelikumad. Ja vähemalt pooltel on selle taga ilust tulenev majanduslik heaolu. Iseäranis kehtivat see naiste puhul. Ent stop! Kalleid rõivaid, ehteid ja kosmeetikat ostma ning ilukirurgiasse tormata nad siiski ei soovita. See eriti ei aita, sest asjatundjate sõnul määravad füüsilise ilu ära pigem näo kuju ja sümmeetria ning sellest tulenev tervikpilt, kui väljastpool järeleaitamine. Suures plaanis olevat füüsilisel kaunidusel õnneseisundile aga siiski imeväike mõju. Nii et, ega’s muud, kui ise oma õnne sepistama.
Mis on ilu?
Margit Järva, Dr. Hauschka looduskosmeetik
Ilu mõiste on väga mitmetahuline. See ei koosne mitte ainult teatud füüsilistest parameetritest, vaid hõlmab ka inimese psüühilist ja energeetilist seisundit. Need kõik on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Mulle tundub, et meie kultuuris peetakse ilusaks eelkõige noort ja saledat inimest. Iluvaldkonnas töötades näen ma inimeste püüdlusi eelkõige välise ilu ideaali poole. Kõik on igavese nooruse ja ilu eliksiiri otsinguil. Abi loodetakse pigem välistest vahenditest. Klientide ootused kosmeetikatoodete noorendavale toimele on suured. Meie kiire elutempo ja väljapoole suunatud elustiil viivad tähelepanu ära sisemiselt enesetundelt. Ent inimene on tervik. Antroposoofia looja dr Rudolf Steiner on öelnud: «Tõeline ilu saab alguse seestpoolt, nahk üksnes väljendab seda.» Kui me kostitame ennast tervisliku toidu, piisava kehalise koormuse, une ja positiivsete emotsioonidega, kajastub see ka meie välimuses. Ennast seestpoolt toetades ja tasakaalustades pääseb kosmeetikatoodete välispidine mõju samuti paremini esile.
Looduskosmeetikud suhtuvad vananemisse kui loomulikku protsessi. Seda ei saa peatada, kuid on võimalik aeglustada ja sellega kohaneda. Inimene muutub elu jooksul niisamuti nagu loodus liigub kevadest talve poole. Nii nagu igas aastaajas peitub oma ainulaadne ilu, on ilus olla võimalik sõltumata vanusest. Ma arvan, et ilu on eelkõige enda peas. Kui aktsepteerime endas toimuvaid muutusi, hoolitseme oma tervise eest ja säilitame huumorimeele, siis kiirgame välja positiivset energiat. Ka ümbritsevad inimesed tajuvad meid sel juhul ilusana, sõltumata sellest, kas meie näojooned on sümmeetrilised ja keha proportsioonis või mitte.