Ehkki neid teatrikostüüme, mida kandsid omaaegsed lavatähed Milvi Laid või Alfred Sällik, rahvusooperi Estonia seinte vahel ei leidu, on 100. sünnipäeva tähistanud teatrimaja kostüümiladu ometi kui ajaloo- ja aardelaegas. Riietaja Ülle Kogerman toob teie ette mõned kuulsamad kostüümid.
Ilmselt on kõige vanem rõivaese, mis saja-aastaseks saanud Estonia teatrimajas senini säilinud, legendi järgi luuletaja Juhan Liivile kuulunud pintsak, mille too teatri- ja kontserdimaja ehituseks 1911. aasta suvel annetas ning mis möödunud kevadel maja keldrist kaevetööde käigus leiti, oletab üle 30 aasta rahvusooperi riietaja-kostümeerijana töötanud Ülle Kogerman.
Kirjanik Friedebert Tuglas kirjeldas seda lugu nii: seisnud poeet Juhan Liiv ehitusplatsi ääres, vaadanud tükk aega ehitamist, langenud siis põlvili ja öelnud: «Kallis kodumaa! Anna andeks, et ma nii vaene olen ja sulle midagi suurt ei või templi ehitamiseks annetada, aga ma annan, mis mul on.» Ta võtnud riided seljast, tahtnud neid sinna jätta, kuid linnavaht seganud vahele.
Kindel on, et pintsak kuulub saja aasta tagusesse aega, kui rahva annetuste toel Estonia maja ehitati. Kas see aga oli just Juhan Liivi kuub, on esialgu veel teadmata.
Kõik muu teise ilmasõja eelne hävis teatris 1944. aasta Punaarmee märtsipommitamises. Üks toonaseid kostüümikunstnikke Silvia Leitu, kes oma viimased kostüümikavandid tegi enne märtsiöö õudust ooperile «Rigoletto», meenutab raamatus «Estonia esimene sajand» toda õhtut nii: «Meil olid just käimas viimased proovid «Rigolettoks», milles tenor Martin Tarasel oli Mantua hertsogi osa.
Kui pommitamine algas, istusin kostüümiateljees ja õmblesin hertsogi lillale hommikumantlile hermeliinkraed peale. Jooksin, see hommikumantel kaenla all, ka varjendisse, ja kaotasin selle muidugi.»
Pommitamisõhtul mängiti laval esimest eesti balletti, Eduard Tubina «Kratti». Ülle Kogerman teab rääkida, et kuuldavasti põgenenud Krati osatäitja täies grimmis ja punase keebiga kostüümis läbi linna varjendisse, kus inimesed talle hirmunult karjusid: «Mine ära, mine ära!»
Kostüümikunstniku Natalie Mei kavandatud Krati kostüüm küll pääses, kuid selle edasist saatust ei tea keegi. Hiljem kõneldi pikka aega, et Kratt saigi sel õhtul Estoniale saatuslikuks.
Valikut Estonia lavakostüümidest võib näha Tallinnas Estonia teatris, Adamson-Ericu muuseumis ja Tartus ERMi näitusemajas.