Loodus kutsub liikuma, on aeg minna matkale

Matk. Foto: SCANPIX

Suvine puhkuste hooaeg läheneb ja koos sellega ka plaanide tegemise aeg – mida kauaoodatud puhkusega ette võtta? Eestimaa suvi on hinnaline ning lihtsalt niisama ei tohi seda lasta raisku  minna. Vähemalt korra suve jooksul võiks käia matkamas, sest see leevendab meeltesse kuhjunud pinged nagu nõiaväel ja lubab elada hoopis teistmoodi kui harilikult, kirjutab ajakiri Üks.

Valikud – kas matkata jalgsi, ratastel, paadi või hoopis hobusega – sõltuvad valija entusiasmist, rahakotist ja mugavusest. On neid, kes ei lähe iial sinna, kuhu autoga ligi ei pääse, samuti on neid, kes automatka üldse matkaks ei pea. Mõnel on traditsioon igal aastal vähemalt üks veematk läbi teha. Harjumused tekivad harrastamise käigus.

Jalgsi ja autoga

Kõige lihtsam ja mugavam viis loodusesse põigata on kombinatsioon auto- ja jalgsimatkast, mille eesmärk on mõne matkaraja läbimine. See variant sobib hästi pühapäevamatkajatele ja lastega peredele, kes pikemaid pingutusi ei soovi. Tarvis on lihtsalt sihtmärk välja valida, autoga kohale sõita ning kohapeal matkarada läbi kõndida.

Infot matkaradade kohta saab näiteks veebilehelt loodusegakoos.ee, mis annab hea ülevaate terve Eesti lõikes. Nõu ja teabematerjali võib küsida ka piirkondlikest RMK teabepunktidest, mida on Eesti peale kokku üle kahekümne. Abiks on ka puhkaeestis.ee.

Omajagu teavet sisaldab Eesti maanteede atlas, kus lisaks teekaartidele on kirjas ka ühe või teise piirkonna tähtsamad vaatamisväärsused. Sellestki võib matka planeerimisel abi olla.

Kuna paljude matkaradade algus- ja lõpp-punktid on autoga kergesti ligipääsetavad, on ainult kättevõtmise asi veeta päev rabas või rannikumaastikul, otsida üles mõni rändrahn või allikas, näha põlismetsa või liivakivipaljandeid. Igal matkarajal on oma spetsiifika ning põhjus, miks see rajatud on. Lühemad matkarajad saab läbi kõndida paari tunniga, pikemaid marsruute kombineerides võib aga tekitada endale mõnusat aktiivset puhkust terveks nädalavahetuseks või kauemakski.

Seljakotiga metsa

Seljakotiga mitmeks päevaks metsa sukeldumine mööda isevalitud teed eeldab veidi tõsisemat matkakogemust. Kes käivad, need teavad. Üks asi on näiteks laudteed mööda rabale tunni-kahene tiir peale teha. Teine tera on aga rabamatk väljaspool ettetehtud marsruute. Algajale risti omapäi üle raba rühkimist igaks juhuks ei soovita – rabadel on vähekogenud matkajatega omad jutud, alates eksitamisest kuni ohtlikele õõtsikutele meelitamiseni.

Rabamatka võlu teevad turvalisemaks räätsad – needsamad, millega talvel lumisel maastikul jalgsi matkatakse. Aga ka räätsadega ei maksa igale poole kippuda ning igaks juhuks on sel juhul targem ennast kogenumate matkajate või matkakorraldajaga kokku hoida. Muide, Eestis pakub räätsamatku rabades üsna mitu tegijat (vt matkajuht.ee, 360.ee, loodusturism.ee, retked.ee). Saadav rabamatkaelamus on ülendav. Peamiselt korraldatakse räätsamatku rabades sügisel-talvel, aga kokkuleppel matkakorraldajaga võib räätsadega soid ja rabasid avastamas käia aasta ringi.

Seljakotiga mitmeks päevaks või isegi nädalaks loodusesse sukeldumine annab imelise hakkamasaamistunde. Kus siis veel kui mitte matkal saab nautida seda õiget siin ja praegu olemise tunnet. Argipäev jääb kaugele eemale ning elu tundub vahetult enese juhtida olevat.

Mitmele päevale planeeritud matkade juurde käivad ööbimised metsas, kasutada saab kas isiklikku telki või kavandada ööbimine matkajate tarvis korrastatud matkaonnides või -majades, mida Eestis leidub kokku neljakümne ümber (asukohainfo saab RMK kodulehelt).

Rattaga liigub kiiremini

Rattaga liigub matkates kiiremini kui jalgsi. Arvestama peab ainult mõningate piirangutega, mida ratta kasutamine kaasa toob. Suurim miinus jalgsimatka ees on ehk ligipääsemine – mitte iga rajakest pidi, kus jalgsi kõndida saab, ei pääse rattaga läbi. Kui aga mootorsõidukitega võrrelda, siis on jällegi rattal tuntavad eelised, kui jutuks on kitsaste rajakeste läbimine.

Rattamatk eeldab tõsisemat pühendumist. Kui automatkajad võivad kogu varustuse pakiruumi toppida, et see pärast vaatamisväärsuste vaatamist või matkarajakeste läbikõndimist kenasti käepärast oleks, siis rattamatkaja peab läbi mõtlema, mismoodi ta vajalikud esemed ära mahutab ning rattale paigutab. Kui plaanis on ööbimine, siis peavad olema kaasas nii magamisvarustus, rõivad jahedama öötemperatuuri jaoks kui ka söögivalmistamise tarvikud. Söögist-joogist rääkimata.

Eesti rattaradade kohta saab samuti infot veebilehelt loodusegakoos.ee. Kuigi enim jalgsimatka- ja rattaradu on meil Valga- ja Võrumaal ning kogu Lõuna-Eestis laiemalt, leidub vaatamisväärseid alasid ja objekte ning ilusat loodust siiski igas maakonnas.

Veematkad jõel ja merel

Veematkade puhul on number üks varustus ehk siis küsimus, kust leida paat. Kui paat (kummipaat, kajakk, süst, kanuu) on endal olemas, siis võib probleem number kaks olla selle transport: kuidas saada paat matka stardikohta ja finišist tagasi? Võimalik, et matka vältel on tarvis ka saateautot, kes kaldal kokkulepitud kohtades vastas oleks, et retk mugavamalt kulgeks.

Eriti kui on plaanis matk rohkemate kui ainult ühe paaditäie matkajatega, on mõistlik pöörduda abi saamiseks matkakorraldajate poole, kes aitavad kas lihtsalt veesõidukite ja päästevestide rendi ja transpordiga või pakuvad valmis matkapakette, kus kõik on juba organiseeritud ning kaasas ka matkajuht, kes vajadusel õpetab ka aerudega õigesti ümber käima ning hoolitseb muu vajaliku eest.

Eesti veematkavõimalused jagunevad kaheks – avamerematkadeks ning matkadeks sisevetel. Meresüstamatku korraldavad Eesti vetes kaks peamist tegijat: Reimann Retked ning Seikleja.com. Siseveekogudel on matkakorraldajaid rohkem, kokku kümmekond suuremat ettevõtjat pluss väiksemad, kellelt üht-kaht alust rentida saab. Merematkade osas on võimalus eelneval kokkuleppel tellida retki paljudele Eesti väikesaartele – Mohnile, Pranglile, Pedassaarele ning Kolga lahe saartele, samuti Vormsile ning Hiiumaa laidudele. Tallinna inimesele on kiireim ning lihtsaim variant tsivilisatsioonist põgenemiseks Reimann Retkede neljatunniline süstamatk Aegna saarele algusega Viimsi poolsaare tipus asuvalt Rohuneeme rannalt.

Sõbraks hobusega

Ratsamatk on eksklusiivne matkavõimalus piiratud seltskonnale. Piiratud sellepärast, et eks iga matkaliige vajab oma hobust ning järelikult on osalejate hulk piiratud selle arvuga, kui palju hobuseid turismitalu või matkakorraldaja on valmis korraga välja andma. Ning mis tingimustel. Korraldaja pakub tavaliselt paketti, mis hõlmab tegemisi ühe päeva või mõne tunni vältel. Ööbimisega matkad on haruldased, kuid erikokkuleppel võimalikud.

Kui oled päris algaja, pole mõistlik kohe pikemale ratsamatkale tahta. Seda nii hobuse kui ratsutaja huvides. Ratsutamine ei tule üldiselt loomulikust intelligentsist, kuid seda, et hobuse juhtimine käpas oleks, on enne pikemat sõitu ilmtingimata vaja.

Mõned turismitalud pakuvad võimalust looduses hobuse seljas sõita, nii et peremees kõrval kõnnib ning ise ohje hoiab. Hobuse liikumist tunnetab ning ümbritseva looduse vaheldumist näeb niimoodi küll, kuid «päris matkamise» alla selline toetatud jalutamine ei kvalifitseeru.

Üldse pigem tundub, et ratsamatk on oma spetsiifikalt muudest matkamisvõimalustest üsna erinev. Ratsamatkade marsruudid on Eestis üsna ettekirjutatud ning matka kestus piiratud (kui matkaja ise pole just hobuseomanik, kellel on veidi suuremad võimalused nii tee valiku kui matka kestuse osas). Sõbraks hobusega saab sellise seikluse puhul aga küll, mis on iseenesest väga tore.

Teised aastaajad

Matkata saab muidugi igal aastaajal, mitte ilmtingimata ainult suvel. Suvi on lihtsalt võimaluste poolest heldem. Mõningaid matku ei saa aga suvel üldse teha.

Kevadine suurveeaeg pakub põnevat võimalust raftinguks. Number üks jõgi, kuhu Eestis raftidega minna, on Jägala – sealt saab adrenaliini enim. Raftingut korraldatakse ka Pirita jõel, Valgejõel ning Purtse jõel. Lõuna-Eesti jõgedest on raftinguelamusi võimalik saada Ahja jõel ning Võhandu jõe ürgoru osal sõites. Mingil määral pakub raftinguelamust ka Pärnu jõgi.

Talvistel matkadel on hoopis oma spetsiifika – tuleb arvestada külma ilma ning ööbimise puhul lisavarustusega. Talvel saab aga matkates liikuda viisil, mida muudel aastaaegadel harrastada ei saa. Suusamatkade kõrval on valikus matk räätsadel, tõukekelgumatk või jääoludest sõltuvalt retk matkauiskudega.

Talimatk tõmbab kogenumaid. Tavaline pühapäevapuhkaja, keda igatsus telgiromantika järele tabab vaid kord-kaks aasta jooksul, valib matkamiseks suve. Õige aeg suvisteks matkadeks plaane teha on aga just praegu.