Sten Sang: veidrad esimesed kohtingud

Sten Sang
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sten Sang
Sten Sang Foto: Erakogu

Uue inimesega tutvumist peetakse alati huvitavaks. Mõnikord on aga kohad ja situatsioonid üsna imelikud, kus esimesed hetked koos veedetakse, kirjutab kolumnist Sten Sang. Minu ellu mahub rohkelt värvikaid hetki - kirjeldan mõnda neist lähemalt.

Kaksteist aastat tagasi oma esimesel tõsisemal väljaskäimisel tüdrukuga sai teemaks banaan. Enne kinno suundumist tahtsin kangesti talle midagi välja teha. Pakkusin erinevaid variante, mis neiule meeldida võiksid. Millegipärast osutus väljavalituks banaan- tollal veel eksootiline vili. Nii me kino poole kõmpisime - mõlemal kollane kaun näpu otsas. Ilmselt olin hea valiku teinud, sest kohtingu lõppedes kingiti selle sama poe nurga taga mulle soe suudlus.

Keskkooli jõudnuna suutsin kõrvuni armuda ning väljavalitu tähelepanu püüdmiseks kinkisin pea igal hommikul roosi. Tundus kuidagi geniaalne need roosid suurte paberlennukite vahele panna. Tagantjärgi tunnistan, et üsna idiootne tegu, kuna tänu sellele sain hüüdnimeks Bin Laden. Neiu klassikaaslastele ei jäänud mu meistriteosed märkamata ning elevust tekkis palju.

Läbi raskuste sebisin end kaunitariga ühisele peole. See osutus suureks veaks, kuna klubisaalis nägin teda hoopis mingi muu elumehe süles. Pettusin tugevalt, kuid lugu muutus minu üllatuseks hoopis kummaliseks. Nimelt jäin selle elumehega suhtlema ning ta tunnistas mulle, et ei ole neiust huvitatud ning jagas näpunäited noore daami südame võitmiseks. Soovitatud said kommikarbid ja restorani kutsumised. Kahjuks või õnneks sellise suurema ettevõtmise jaoks taskuraha ei jätkunud ning sinnapaika see luhtunud kohting jäigi.

Kolledži algusaastal viisin ühe toreda neiu randa jalutama. Igati romantiline ja lollikindel plaan, kuid kui miski peab vilt minema, siis nii ka läheb. Kaaslane tegi ettepaneku mööda kivimuuli jalutada. Teadsin, et kardan libedaid kive ja nende vahelt vastuvaatavat merd. Sellest hoolimata otsustasin kangelast mängida ja neiuga romantikat edasi teha. Minu õnnetuseks sattusime muulile just sel hetkel, kui vesi õhtu eel tõusma hakkas. Just nii palju, et muulilt tagasiteel tabas mind kõrgemat sorti paanika ning elegantse kividel astumise asemel laskusin käpukile ja roomasin kaldale tagasi. Neiul oli lõbu laialt ning seda kohtingut jäi meenutama musi, mis põsele saabus.

Oma praeguse ja loodetavasti pikaaegse armsamaga kohtusime pärast pikka diskussiooni. Leidsime teineteise kontaktid internetist ning tutvuse esimese kuu veetsime virtuaalselt. Et lähenemas olid jõulud, soovisin neid temaga veeta. Neiu keeldus ja tõi põhjuseks perekonna koosviibimise. Ka aastavahetust ei tahtnud ta ühiselt veeta. Oodatud esimene kohtumine aina lükkus edasi ja tundsin kerget tüdimust äraütlemistest. Esitasin kirjasõbrale ultimaatumi - kui me uue aasta esimese nädala jooksul pole kokku saanud, lõpetan suhtlemise.

Lõpuks kroonis mu ponnistusi edu - sain jaatava vastuse. Õnneks ei olnud ma oma ootusärevuses üksi - sõber toetas ja andis nõu. Otsustasime kohtingu õhtu veeta seltskondlikult sõbra pool. Uurisin küllatulija käest, mida õhtul lauale panna võiksin. Et sain vastuseks juustu ja mõne siidri soovi, võtsin asja uhkelt ette. Valisin kolme sorti udupeeneid hallitusjuuste ning joogiks tavasiidrist viis korda kallima imejoogi.

Kaaslasega kohale jõudes selgus, et juustu all pidas ta silmas seda kõige tavalisemat ning mu uhkest vaagnast käis ta kaarega mööda. Pärast sõime nädal aega sõbraga neid soolaseid käkerdisi. Ka kallihinnaline siider osutus üsna sarnaseks oma kordades soodsamate kamraadidega. Vaatamata möödapanekutele menüüs, oli neiu siiski liigutatud kingitud roosist ja küünaldega valgustatud hubasest ruumist. Veetsime oma esimese õhtu koos sõbra ja tema kaaslasega seltskonnamänge mängides. Pärast paari tundi harjumist suutsin end nii julgeks mõelda, et proovisin kõrvalistuja käest kinni võtta. Minu suurimaks heameeleks sulgusid tema sõrmed minu omade ümber ja nii on see tänase päevani. Käsikäes kodu poole jalutades joonistasin sõbra auto tagaklaasile meie nimed. Vahele lisasin plussmärgi - ilmselt oli see hea enne, sest see matemaatiline vigur on meid liitnud terve pika sündmusterohke aasta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles