Sten Sang: remont paneb suhte proovile

Sten Sang
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sten Sang
Sten Sang Foto: Erakogu

Öeldakse, et ühine tapeedipanek näitab partnerite sobivust. Kui sellega edukalt hakkama saadakse, on lootust pikaks ja harmooniliseks kooseluks, kirjutab kolumnist Sten Sang. Kas sel ütlemisel on tõepõhi all?

Teen viimased kuu aega naise kodus remonti ja õpin iga päevaga meis mõlemas midagi uut tundma. Mind vaimustab, kui enesekindlalt ta näiteks tapeeti seina silub ja kui kannatlikult mind paremini pahteldama õpetab. Olen paras siidinäpp ja varem igasugu kodukorrastamisega seotud aktsioonidest kaarega eemale hoidnud. Ilmselt on siin oma osa ka mu isa suhtumisel - ta ärritub, kui millegagi hakkama ei saa ning ei taha, et lapsed sellel omakorda tunnistajaks oleks. Tänu sellele pole ma peale traktorisõidu temalt kunagi midagi muud õppinud.

Mõningaid väiksemaid sanitaartöid olen kodus teinud, kuid tulemus on alati kuidagi põdur jäänud. See omakorda kinnitas arusaama, et ilmselt ma ei oskagi paremini ja targem oleks teistel tegutseda lasta. Ma ei salli korralagedust, mis uuendustega kaasneb ning seetõttu lükkan vajalikke liigutusi võimalikult kaua edasi.

Minu remondikarjäär naise kodus algas vana köögikapi maha murdmisega. Arvasin, et murdun ka ise sinnasamasse maha, kuna lauad olid kümnesentimeetriste jämedate naeltega igaveseks seina taotud. Õnneks sain oma ponnistusi uhkes üksinduses teostada, muidu oleksin vist eriliselt närvi läinud ja end lootusetult ära lõhkunud. Igatahes sain esmapilgul mulle võimatuna tundunud ülesandega hakkama ja naise töölt saabumise ajaks võisin tühja seina demonstreerida. Naljakas oli tajuda, et saan siiski algul nii keerulisena tundunud tööga hakkama ning pälvin selle eest tunnustust.

Kui saabus aeg kardetud ühiseks tapeedipanekuks, rääkisin ka naisele, milline legend tegevusega kaasneb. Alustasime vaikselt - segasime ühiselt tapeediliimi. Tema valas pulbrit ja mina jälgisin ühtlast sulamist. Algus tundus paljutõotav. Edasi hakkasime pärast esimese paani seinasaamist mustrit sobitama. Rõõmustasime nagu lapsed kommi üle, kui mustri eriti vähese materjalikaoga jooksma saime. Näis, et vähemalt meie jaoks kulgeb muudes peredes palju draamat põhjustanud töö rahumeelselt. Võin kinnitada, et nüüdseks on tapeedi paigaldamine üks mu meelistegevustest - saime palju naerda ning tunda rõõmu sujuvast koostööst.

Hiljem naisega päevale tagasi vaadates, nentis ta, et pigem eeldaks närvilisust just mööbli kokkupanekul. Tema kogemustest ärritub selle tegevuse juures kogu pere. Küll õpetab ema, millist kruvi kuhu auku keerata ja siis juba õde, millist plaati kuhu sobitada. Meie ühised mööblipanekud ootavad veel ees, kuid mul on siiski hea eelaimdus, et saame ka seal tubli tiimina hakkama.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles