/nginx/o/2012/07/03/1197332t1hc5c8.jpg)
Peaaegu iga päev saame teateid selle kohta, kuidas kusagil möllavad orkaanid, millist kahju teevad üleujutused või kuidas maavärin on purustanud inimeste kodud. Kui te soovite põgeneda võimaliku loodusõnnetuse eest, on parim paik elamiseks Eesti.
Eesti - maailma kõige turvalisem koht elamiseks
/nginx/o/2022/05/31/14590398t1had71.png)
3. juuli 2012, 17:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast hiljutisi loodusõnnetusi Jaapanis ja Uus-Meremaal, on EM-DAT'i poolt kogutud statistika eriti oluline nendele inimestele, kes mõtlevad, kas on võimalik pääseda maavärinatest, tornaadodest ja orkaanidest, kirjutab alkeemia.ee.
1988. aastal loodud EM-DAT'i andmebaasi haldab Belgia Katastroofide Epidemioloogia Uurimuskeskus (Belgium's Centre for Research on the Epidemiology of Disaster) ning see sisaldab andmeid üle 11 000 suure loodusõnnetuse kohta.
EM-DAT andmete põhjal ei mainita aastatel 1900-2009 ühtegi surmaga lõppenud üleujutust, põuda, maavärinat ega tugevat tormi järgnevates riikides: Eesti, Katar, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Androrra.
Tuleb mainida, et andmebaasi on lisatud ka mõned inimesega seotud katastroofid (nälg, metsatulekahjud, koolera, epideemiad), mistõttu loodusõnnetuste ohu statistika on moonutatud.
Samas ei tähenda loodusõnnetuste puudumine, et riik oleks täiesti ohutu. Tuleb vaid meenutada hiljutisi sündmusi Liibüas, Egiptuses ja Afganistanis, nägemaks, kuidas poliitiline ja ideoloogiline võimuvõitlus võib mõjutada riigi stabiilsust.
Seega on raske «ohutust» mõõta, arvestades, et jõukamad riigid suudavad hoida ohvrite arvu väiksemana kui puudustkannatavad riigid.
Eesti «vähima haavatavuse» staatus on üsna selge. Ainult äärmuslik temperatuurilangus 2006. aastal (lõppes kolme surmajuhtumiga) ja hävitav, kuid mitte surmav torm 2005. aasta talvel, rikuvad selle ohutuse ajalugu.