Procter & Gamble korraldas Eoroopas uuringu, mille kohaselt peavad lapsevanemad spordiga tegelemist laste arengus oluliseks ja hindavad sellega kaasnevat tervisliku seisundi üldist paranemist.
Aktiivsetel vanematel on sportlikud lapsed
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
14. juuni 2012, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring viidi läbi üheksas Euroopa riigis (Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Horvaatia, Poola ja Ungari) 2012. aasta veebruaris. Uuringust ilmnes, et lapsevanemad julgustavad lapsi küll spordiga tegelema, kuid ühiselt tegeletakse spordiga siiski vähe. Kõigest 46 protsenti Eesti lapsevanematest veedab vaba aega lastega sporti tehes.
Kõigis uuringus osalenud riikides peeti kõige positiivsemaks muutuseks spordiga kaasnevat tervise ja kehalise arengu paranemist (Läti 75 protsenti, Leedu 68 protsenti, Eesti ja Slovakkia 70 protsenti, Horvaatia 60 protsenti, Poola 53 protsenti). Tähtsaks peeti ka võimalust avastada uusi spordialasid, arendada meeskonnavaimu ja hea enesetunde saavutamist. Lastevanematel on väga suur mõju sellele, milliste harrastustega lapsed vabal ajal tegelevad ning uuringust selgus, et aktiivsetel vanematel on tihtipeale ka sportlikumad lapsed.
«Spordil on alati olnud oluline osa meie pere laste kasvatamisel. Olen nooremana aktiivselt spordiga tegelenud ja minu ema on endine tippsportlane. Kuna olen ka ise laste treener, siis tean, kui suur on laste tähelepanuvajadus. Neile on väga oluline teadmine, et ka vanemad huvituvad nende tegemistest. Veel parem, kui vanemad osalevad erinevates tegevustes koos oma lastega,» ütles treener Deivi Šadeiko.
«Minu arvates on suur probleem see, et vanematel on hea meel, kui lapsed trennis käivad, kuid tihtipeale nad ei küsi lapselt tagasisidet. Tegelikult ei teata, kas laps on rahul. Kindlasti ei tohiks lapsevanemad unustada ka oma eeskuju. Kui emad-isad ise oma tervisest lugu ei pea, ei tee seda ka meie lapsed,» lisas Deivi Šadeiko, kes käesoleval suvel sõidab oma vanima tütre Grit Šadeiko olümpiadebüüti Londonisse vaatama.
Uuring näitas spordi olulisust ka lastevanemate ja laste suhete arenemisel. Paljud lapsed leiavad tee spordini tänu ühistele sportlikele tegevustele koos oma vanematega. Eestis veedab 46 protsenti vanematest lastega erinevat sporti tehes ning 65 protsenti lapsevanematest leiab, et see on parim viis motiveerida lapsi sporti tegema.
Sama meelt on lapsevanemad Sloveenias 65 protsenti, Tšehhis 41 protsenti, Slovakkias 40 protsenti ja Horvaatias 40 protsenti. 29 protsenti Eesti lapsevanematest peavad spordilaagreid heaks võimaluseks, kuidas neis spordi vastu huvi äratada. Leedus (60 protsenti), Poolas (45 protsenti) ja Ungaris (40 protsenti) eelistatakse ärgitada lapsi sportima, selgitades neile sportlike eluviiside kasulikkust.
Samuti selgus uuringust, et erinevates riikides on populaarsed väga erinevad spordialad, mida lapsevanemad koos lastega harrastavad. Peamised lastega koos vaba aja veetmise viisid on jalgrattaga sõitmine (47 protsenti Slovakkias, 26 protsenti Sloveenias, 20 protsenti Lätis), jalgpalli või võrkpalli mängimine (48 protsenti Sloveenias, 47 protsenti Slovakkias, 45 protsenti Leedus, 24 protsenti Poolas, 29 protsenti Ungaris, 14 protsenti Horvaatias) ja ujumine (34 protsenti Slovakkias, 11 protsenti Poolas).