NÄOST NÄHA ⟩ Stress jätab sinu välimusele üllatava jälje

Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock

«Kortisooli nägu» on praegu sotsiaalmeedias kulutulena leviv teema, sest paljud inimesed süüdistavad näo turse ja paistetuse suurenemises just stressihormooni.

Kortisool on peamine stressihormoon, mida toodavad ja vabastavad neerupealsed. See mõjutab peaaegu kõiki organeid ja kudesid kehas. Kortisool osaleb organismi stressile reageerimise reguleerimises, põletiku allasurumises, vererõhu reguleerimises, veresuhkru suurendamises, organismi ainevahetuse juhtimises ja keha une-ärkveloleku tsükli kontrollimisel.

Kortisooli tase kõigub loomulikult päeva jooksul ja võib stressi või muude vallandajate mõjul tõusta. Nii normist madalam kui ka normist kõrgem kortisooli tase võib olla tervisele kahjulik, vahendab People.

Kõrge kortisooli tase võib põhjustada selliseid sümptomeid nagu kaalutõus, eriti näol ja kõhul, lihasnõrkus kätes ja reites, nõrgad luud, kõrge vererõhk, kõrge veresuhkru tase, laiad ja lillad venitusarmid kõhul ning rasvade ladestumine õlgade vahel.

Seda näo turset ja paisumist, mille tulemuseks on sageli ümar ja pundunud välimus, iseloomustavad inimesed kui «kortisooli nägu».

Kuid eksperdid märgivad, et igapäevane stress ei tõsta kortisooli taset piisavalt pikaks perioodiks piisavalt kõrgele, et põhjustada näo märkimisväärset turset või paistetust.

Need sümptomid ilmnevad tavaliselt ainult siis, kui keha toodab sageli liiga palju kortisooli – see on väga haruldane hormonaalne häire, mida nimetatakse Cushingi sündroomiks. See on sama seisund, mis Amy Schumeril. Ta avalikustas oma diagnoosi jaanuaris pärast seda, kui fännid hakkasid küsima, miks tema nägu on pundunud.

Kuigi kortisooli tase võib olla kõrgem, kui inimene on stressis, ei pruugi see tähendada haigust või haigusprotsessi.

Need, kes muretsevad oma kortisooli taseme pärast, võivad konsulteerida arstiga. Tervishoiuteenuse osutajad saavad kortisooli taset mõõta vere-, uriini- või süljeanalüüside abil.