Põhjuseid, miks su harjutused kõhulihastele ei toimi

Foto: SCANPIX

Suve lähenedes näeb nii mõnigi juba vaeva, et oma vöökohta ilusamaks timmida. Kui oled juba palju vaeva näinud, kuid tulemusi pole ollagi, võib olla, et teed midagi valesti.

Portaalis Prevention toodi välja kümme levinud viga, mida sageli kõhulihaseid treenides tehakse.

Lohakas vorm

Kui sa ei hoia oma keha õigesti, siis ei ole istessetõusudest paraku mingit kasu. Sagedaste vigade seas on kaelaga tõmbamine, mis laseb kõhulihastel laiselda; lihasjõu asemel hoo kasutamine ja puusade lõtvus. Selleks, et tõelist kasu saada, pead kontrollima oma kõhuseina. Kui sa ei ole kindel, et hoiad oma keha õigesti, siis võimle võimalusel peegli ees.

Valed liigutused

Kui tahad lamedat kõhtu, siis ei ole istessetõusud kõige paremaks harjutuseks, eriti kui teed neid valesti. Kui kurnad oma kaela, siis jääb põhitöö puusadele ja kõhulihased ei saa piisavat koormust.

Kõige paremad on vöökohale pilatesepõhised kõhulihaste harjutused, mille õpetust saad vaadata näiteks SIIT või SIIT! 

Hingad valesti või üldse mitte

Hingamine peaks kõhulihaste harjutusi tehes olema tähelepanu keskmes. Hingates valesti, surud kõhulihased väljapoole, kuigi peaksid tegema just vastupidi. Hinga sisse enne, kui hakkad istesse tõusma ning välja hinga samal ajal kui tõmbad oma naba vastu selgroogu ja tõmbad end üles. Nõnda tõmbad tõusu ajal kõhulihased sissepoole. Raske on välja hingata samal ajal, kui tõmbad lihaseid sisse, aga tunned kohe erinevust.

Oled rutiinis kinni

Harjutuste efektiivsus kaob, kui teed päev päeva järel kõike ühtemoodi ja sama palju. Keha harjub harjutustega väga kiiresti ära. Siin ei märgi rolli see, kas treenid mingi abivahendiga, DVD järgi või käid jõusaalis – peaksid sageli muutma oma treeningkava. Hea märguanne, et peaksid harjutusi muutma, on see, kui kõht ei ole pärast võimlemist enam pisut valulik.

Sa ei taha teha intensiivset kardiotreeningut

Kui tahad drastilisi muutusi, siis muuda oma püsikontsentratsiooni treening intervalltreeningu vastu. Nõnda saad lisapehmusest kõhul väga kiiresti lahti. Selleks pead vaid oma liikumisele lisama kiirust, olgu selleks kõndimine, jooksmine, ujumine või rattasõit – pinguta kogu jõuga 60 kuni 90 sekundit, siis aeglusta ning tõsta jälle tempot ja korda.

Sööd valesti

Tervislik toitumine on võtmeküsimuseks. Võid teha 1000 harjutust päevas, kuid kui tarbid päevas liiga palju kaloreid, siis jäävad kaunid kõhulihased ikka kõhurasvade alla peitu. Hoidu kõhurasvu tekitavatest toitudest nagu rafineeritud süsivesikuid sisaldavast saiast ja pastast, ära joo palju alkoholi ning hoidu suhkrust. Selle asemel söö valgurohkeid kaunvilju, kana ja kalkunit, kala ja piimatooteid ning puu- ja juurvilju, mis ei sisalda palju tärklist.

Keskendud kvantiteedile mitte kvaliteedile

Ära võta eesmärgiks numbrit, sest tegelikult pole mingit vajadust teha 50 või 100 istessetõusu päevas. Paljud inimesed võtavad endale silme ette suure numbri, sest arvavad, et see teeb nende kõhu ilusaks. Tegelikult on see müüt. Hea uudis on aga see, et kui teed harjutusi õigesti, siis piisab ühest kuni kolmest seeriast, mis koosnevad kaheksast kuni kahekümnest harjutuse kordusest, et saada häid tulemusi.

Kiirustad läbi harjutuste

Kui teed oma harjutusi liiga kiiresti ja ei keskendu, siis ei saa sa soovitud tulemusi. Kõige parem on võimelda rahulikult, kontrollides oma tegevust. Rahulik liikumine kaasab rohkem lihaseid ning teeb treeningu efektiivsemaks. Selle asemel, et teha 60 sekundi jooksul nii palju harjutusi kui jõuad, proovi hoopis teha üht istessetõusu 60 sekundi jooksul.

Oled stressis

Pideva stressi tõttu toodab keha rohkem stressihormooni kortisooli, mis võib mõjutada ka teiste hormoonide taset ning viia kaalutõusuni. Kõige halvem on see, et lisakilod tahavad enamasti esiti tulla just kõhule. Proovi stressi maandamiseks regulaarseid hingamisharjutusi, mediteerimist või joogat.

Sa ei maga korralikult

Erinevate uuringutega on tõestatud, et unepuudus viib kaalutõusuni. Unepuudus võib mõjutada veresuhkru taset, näljahormoone ja ka seda, kui palju kaloreid su keha päeva jooksul kulutab. 2005. aastal tõestas üks uuring, et need, kes magavad keskmiselt 6 tundi ööpäevas, on 27 protsenti suurema tõenäosusega ülekaalulised kui need, kes magavad 7 kuni 9 tundi. Neist 73 protsenti suurema tõenäosusega on ülekaalulised need, kes magavad vaid 5 tundi ööpäevas.