:format(webp)/nginx/o/2024/01/09/15821107t1h30bb.jpg)
Treener ja Fitbody looja Egle Nabi kuuleb naistelt tihti, et just magusaisu on see, millega on peaaegu võimatu sõbralikes suhetes olla. Võib tulla üllatusena, aga magusaisu saab olla tõepoolest sõna otseses mõttes kaasa sündinud, olles osa meie geneetilisest koodist. Mida siis ette võtta?
Kas olete tähele pannud, et õhtusöögil jaguneb seltskond alati kaheks? Poolte jaoks on õhtusöök pearoaga lõppenud ja magustoidumenüü võib rahulikult laual edasi puhata. Teiste jaoks aga on õhtu tipphetk alles saabumas ning pole kahtlustki, et söömaaja pidulik peaesineja saabub just desserdimenüüst.
«Mina olen kindlasti see, kes valib eelroa asemel magustoidu. Armastan väga näiteks šokolaadi ja ütlen ausalt, et ilma magustoiduta on restoranis käimine minu jaoks poolik elamus,» tunnistab Egle Nabi ja tõdeb, et ilmselt on tegu ühe suurima nõrkusega.
Sündinud magusaarmastaja
Olles kogu elu spordiga tegelenud ning toitumisnõustajaks õppinud, on Egle on teadlikult oma tervise eest hoolitsenud ning sealjuures ka magusaisu kontrollinud. «Kuna ma tean, mis on kehale hea, siis olen alati teinud teadlikke valikuid, mis toetavad tervislikku elustiili. Küll aga olen märganud, et mõned otsused on minu jaoks palju keerulisemad, kui näiteks kolleegi või sõbranna jaoks. Mina olen loomult väga suur snäkkija ja eriti kange isu on mul just magusa järele. Ma tean seda ka, et kui ma ühe kommi võtan, siis see kindlasti ainsaks ei jää,» on Egle tähele pannud.
Hiljuti Happy Aging kliinikus tehtud geenitestist selgus, et tõepoolest – suurem kalduvus snäkkida ning magusat tarbida on Eglel geneetilisse koodi sisse kirjutatud, mis omakorda tähendab ka suuremat riski 2. tüübi diabeeti haigestuda.
«Geenitestid annavad tohutult palju infot meie organismi nõrkade lülide kohta. Minu jaoks oli üllatus, et selline asi, nagu magusaisu võib üldse olla geneetiline. Samas, kui meil see info olemas on, siis oskame end vastavalt hoida ning toetada, saame elada kauem tervetena ning vältida haigestumist,» selgitab Egle. Info iseenda soodumuste kohta aitab meil planeerida toitumist, treenimist ja tervet elustiili nii, et säilitame hea enesetunde, elujõu ja tervise võimalikult pikaks ajaks.
Elustiil võidab geneetika
Eglet võib pidada suurepäraseks näiteks, kuidas tervisliku elustiiliga on võimalik geneetiliselt soodustatud haigestumist vältida. «Testist tulid välja mitmed ohukohad, mis ka minu perekonnas esinevad, sealhulgas näiteks diabeedioht. Ma arvan, et mind on siinkohal päästnud just minu elukutse, teadmised tervisest ning teadlik elustiili valik,» tõdeb Egle. «Panen kõigile südamele, et just elustiil on see, mis hoiab sind pikaajaliselt tervena ja nii füüsiliselt kui vaimselt heas vormis.»
Elustiil tähendab seda, et tervislik toitumine, liikumine, piisav uni ja stressi manageerimine on igapäevane sisseharjutatud käitumismuster. «Ei piisa sellest, kui süüa kord nädalas salatit ja teha kuu aega intensiivselt trenni. Oluline on teha kõike mõõdukalt ja olla järjepidev,» selgitab Egle.
Viis võtet, kuidas magusaisust tugevam olla:
Kuna magusaisu on paljude jaoks siiski kutsumata külaline, ei tuleks talle mõistagi pidevalt järele anda. Kuigi magusaisu võib olla lausa pärilik, ei tasu käega lüüa, vaid seda enam võimalikult teadlikult oma tervist juhtida. Proovi, kas Egle nipid ka sind abistavad!
1. Regulaarsed toidukorrad. Ma ei jäta toidukordadele liiga pikki vahesid, mis hoiab veresuhkru stabiilsena. Kui viimasest einest on liiga kaua möödas, on esimene mõte suure näljaga just midagi magusat haarata, kus kiiresti energiat saab.
2. 15 minuti reegel. Selle reegli mõtlesin ise välja, aga see toimib nii: kui mul tuleb magusaisu, siis tegelen 15 minutit millegi muuga. Tavaliselt avastan siis, et magusaisu enam polegi. Kadunud!
3. Korralik uni. Kui ma ei ole saanud öösel saa magada, sest näiteks keegi lastest on haige, siis tean, et järgmisel päeval on magusaisu kümnekordne. Mul ju pole energiat ja aju teab hästi, et magusast saab seda kiirelt. Kahjuks aga kehale see kasulik ei ole, sellepärast peidan lihtsalt maiustused ära ja söön teadlikult midagi tervislikku ja valgurikast.
4. Tervislikumad valikud. Menüüs on puuviljad, marjad ning minimaalses koguses proteiinibatooni ja tumedat shokolaadi. Üldiselt püüan magustajatega tooteid minimaalselt tarbida, et magusamaitset mitte kogeda. Minu menüüs on ainus magus jook suhkruasendajaga spordijook – kahjuks turul lihtsalt alternatiivi ei ole.
5. Teen väljakutse. Vahel jätan teadlikult mingiks perioodiks kõik maiustused välja. Seda reeglit jälgin alati hoolega ja tavaliselt märkan juba 3 päevaga, et enam nii väga ei isutagi.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)