Hingamisharjutused, mis turgutavad ning lõdvestavad pingelises olukorras

Foto: GAGO IMAGES/Shutterstock

Raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» rääkisime hingamise, tervisliku seisundi ja meeleolu seostest. Mil moel saab teadlik hingamine mõjutada meie enesetunnet? Selgitusi jagas terapeut Monika Palm. 

Hingamine tundub iseenesest mõistetav tegevus. Ometigi leiavad spetsialistid, et enamik meist ei kasuta oma kopsumahtu piisavalt ja täies mahus. Monika Palm selgitas, mis vahe on hingamisel ja hingamisel.

«Inimesi kimbutab sageli väsimus, kurnatus ja stress. Mis seal salata, eriti nüüd, pimedal sügisajal. Kahtlemata aitab enesetunnet parandada looduses viibimine, trenni tegemine ja õige toitumine. Kuid väga olulisel kohal on kindlasti ka õige hingamine,» rääkis hingamisterapeut Monika Palm.

Hingame ju kõik. Mil moel saab aru, et me pole piisavalt efektiivsed oma kopsude kasutamisel? «Küsimus on, kuidas me hingame. Õige hingamisega saame stressi ja väsimust leevendada. Regulaarselt hingamisharjutusi tehes saame ennetada stressi tekkimist. Samuti aitab see pideva väsimustunde korral,» sõnas spetsialist. 

«Kui me oleme väsinud ja kurnatud pika perioodi vältel, siis kogu meie keha läheb stressi. Sellest kõigest on mõjutatud ka meie hingamine. Mis siis meie hingamisega toimub? Hingamistegevus muutub väsimuse, stressi ja ebamugavate olukordade tõttu tavaliselt kiiremaks ja pindmiseks. Hingamine stimuleerib parasümpaatilist närvisüsteemi, mis hoiab meid kogu oma kehaga reaktsioonis, mis võimendab stressi- ja väsimust,» märkis ta.

Õnneks saab teadlikult hingates kontrollida seda, mil moel me keha stressile vastab. «Tuleb muuta hingamist. Siinkohal toon välja mõne tõhusa hingamisharjutuse. Need on lihtsad ja tasub kindlasti proovimist,» sõnas Palm.

«Esimesena toon välja sügava ja puhastava hingamise. See aitab hästi väsimuse korral ning stressi korral. Stressirikkal perioodil tekivad pinged õlgadesse ja kehasse. Mõnikord piisab isegi paarist puhastavast hingetõmbest, et pinge kehast vabanema hakkaks. Alusta sellest: hinga sügavalt nina kaudu sisse ja hinga vabastavalt läbi suu välja. Keskendu seejuures teadlikult kopsude tühjendamisele,» märkis terapeut.

Pikendatud väljahingamine aktiveerib heaolu närvi. «See mõjutab ju päris otseselt meie enesetunnet. See on kiire ja lihtne viis oma seisundi muutmiseks. Tee paar, kolm hingetõmmet - eriti siis, kui tunned, et keha on pinges,» lisas ta.

«On ka üks konkreetne harjutus, mida tehes tõuseb sinu energiatase, paraneb immuunsüsteem ja seedimistegevus. Leevendab lisaks sellele ka ärevust ja on tõhus peavalude korral. Võid teha seda kord või paar päevas. Isiklikult on mulle see läbi aegade esikohal olnud,» märkis spetsialist. 

Viimati mainitud tõhusa harjutuse tarvis on vajalik istuda sirgelt, panna mõlemad jalad vastu maad ja sulgeda silmad. «Terve harjutuse aeg on keele ots esihammaste taga, pehmel nahal. Suu on pehmelt kinni. Harjutust teeme läbi nina, sissehingates ja väljahingates. Käed aseta mõlemile poole naba ja lõdvestu. Sissehingates loe viieni, hoia hinge kinni lugedes viieni, väljahingates loe samuti viieni. Järgmine ring tee siis, kui keha tahab sisse hingata. Kokku võid teha kaheksa ringi,» õpetas Palm.

«Viimasel harjutusel on uskumatult tore mõju. Ma kindlasti soovitan seda praktiseerida ja kasutegur on suurem, kui teed seda regulaarselt. Kui tunned, et kimbutab väsimus, stress ja pinge...siis tea, et lõdvestumine saab olla paari hingetõmbe kaugusel,» rääkis Monika Palm raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!».

Kuula täispikka intervjuud koos spetsiifiliste juhenditega SIIN.