/nginx/o/2012/03/06/999520t1h883d.jpg)
Briti teadlased leidsid, et norskamine või teised hingamishäired võivad kahjustada arenevat aju ja kaasa tuua käitumishäireid nagu näiteks hüperaktiivsus.
Lapse püsimatus võib olla tingitud unehäiretest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus osales 11 000 briti last, kelle vanematel paluti täita küsimustik, milles kaardistati laste norskamise või uneapnoe tõsidus esimese kuue kuni seitse eluaasta jooksul, kirjutab teadus.err.ee. Need näitajad kõrvutati omakorda käitumise iseärasustega ning selgus, et hingamishäiretega lastel arenes 40-100 protsendilise tõenäosusega seitsmendaks eluaastaks mõni käitumishäire.
New Yorgis asuva Yeshiva ülikooli teadlane Karen Bonuck arvab, et käitumishäired võivad olla tingitud sellest, et unehäirete korral on häiritud aju hapnikuvarustus ning see lööb omakorda segi ajukeemia tasakaalu ja segab unes toimuvat taastusprotsessi.
Teadlaste sõnul kirjutatakse sageli käitumishäirete vastu preparaate, kuigi tegelikult peaks tegelema unehäiretega, mille kõrvaldamisel võivad laheneda ka käitumismured.