Põhjused, miks su seedimine päeva jooksul halveneb ning kolm lihtsat lahendust

Triin Sepp
, Sõbranna.ee toimetaja
Copy
Oma seedimise parandamine ei ole üldse keeruline!
Oma seedimise parandamine ei ole üldse keeruline! Foto: Shutterstock

Inimene tunneb end tavaliselt kõige paremini hommikul, kirjutab Well+Good. Miski pole veel jõudnud päeva rikkuda ning ka seedimine on hommikuti enamasti parimas vormis.

Ent mida edasi päev kestab, seda väsinumaks tundub su seedetrakti töö jäävat. Kas ja mil määral mõjutab seedimist see, milline aeg päevast parasjagu käes on? Gastroenteroloog Niket Sonpal ütleb, et on tõesti päris tavaline, et inimene tunneb, justkui tema seedesüsteem töötaks päeva hilisematel aegadel vähemefektiivselt ning on kolm peamist põhjust, miks see nii on.

Esimene põhjus on see, et enamik inimesi käib kakal just hommikuti. «Esimesed asjad, mida inimene pärast hommikust ärkamist teeb, on tavaliselt hammaste pesemine, hommikused ettevalmistused, kohvi joomine ning seejärel tualettruumi külastamine,» toob dr Sonpal välja ning tunnistab ka seda, et kahjuks on kakamisjärgne kergustunne üsna üürike. 

«Pärast kakamist muutub inimese kõht väga lamedaks ning ta tunneb ennast ülimalt hästi. Tema keha pole kuidagi pundunud ning kõik gaasid on leidnud oma tee välja. Söömine tekitab meis aga uuesti täiskõhutunde, millega kaasneb tihti turse või raskustunne kõhus. Kui see juhtub, siis tekib inimesel subjektiivne tunne, et ta ei seedi oma toitu hästi.» Teiste sõnadega tunneb inimene, et tema seedimine läheb päeva jooksul halvemaks, sest ta võrdleb oma enesetunnet hommikuse kergusega. Tegelikult töötab keha jätkuvalt täistuuridel, aga lõunaks ei pruugi inimene seda enam tunda.

«Teine põhjus seisneb selles, et päeva esimene toidukord on enamasti kõige rahulikum,» toob dr Sonpal välja. «Sa oled maganud. Sa oled kohvi joonud, sa oled parimas vormis ning su seedetrakt on üsna tühi. Seetõttu tunnedki, et kõik läheb väga kergelt alla. Päeva edenedes peab keha tulema toime suure koguse stimulatoorse stressiga.» Töö juures on mingisugune jama, ülesanded kuhjuvad üksteise otsa, erinevad koosolekud muudavad asju veelgi keerulisemaks ning ühtäkki muutubki seedimine aju ja kõhu koostöös stressi tõttu kehvemaks.

«Samad neurotransmitterid, mis meie ajus inimese tuju kontrollivad, asuvad ka meie kõhus, näiteks serotoniin ja dopamiin,» selgitab dr Sonpal, lisades, et oma rolli sinu kõhu igapäevases enesetundes mängivad loomulikult ka toidud, mida sa sööd. Eriti oluline alus heale enesetundele on aga hommikusöök. «Kui sa sööd hommikul näiteks väga süsivesikute- ja tärkliserikast toitu, siis tunned end üsna loiult,» selgitab mees. Kui päeva esimene toidukord on aga täis valke ning kiudaineid, siis püsib kõht kauem täis ning esineb vähem gaasidest tingitud kõhupundumist.

Korisemist ja teisi hääli, mida keha seedimise ja toitainete imendamise tagajärjel teha võib, ei saa enamasti kontrollida, ent dr Sonpali sõnul on mõned viisid, kuidas oma toidukordi ning neile eelnevaid ja järgnevaid tegevusi muuta, et liigseid gaase ja ebamugavustunnet päeva jooksul vältida.

1. Hoia valgud, süsivesikud ning rasvad iga toidukorra lõikes tasakaalus

«Seedetrakt töötab väga hästi, kui inimene sööb kõiki aineid mõõdukalt, mitte ei õgi sisse vaid ühte,» ütleb dr Sonpal. Näiteks ei ole mõistlik päeva jooksul ebatervislikult näksida ning seejärel kõik viis päevaselt soovitatavat juurvilja korraga õhtusöögiks süüa. Seetõttu on kõhu enesetunnet silmas pidades mõistlikum oma taldrikut igal toidukorral täita erinevate asjadega, et su kõht liialt tujukaks ei muutuks.

2. Hoia meelelahutus toidulauast eemal

Meile kõigile meeldib õhtusöögi söömise kõrvale nautida ka mõnd sarja või muud meelelahutuslikku meediumit, ent ilmselt pole sa märganud, et tõmbad vilkuvale ekraanile reageerides söögitorusse suure hulga õhku. See aga toob omakorda gaasid päeva sellesse hetke, mil keha niigi peab lisastressi ning aeglustumisega toime tulema. Dr Sonpali jaoks sisaldab «hea söögihügieen» kolme komponenti: ei mingeid segavaid faktoreid, natuke hetkes viibimist ning mõnus klaasitäis vett toidu kõrvale.

3. Tee jalutuskäik, tee kõik jalutuskäigud

Jalutuskäigud ning seedimine käivad rõõmsalt käsikäes. Pärast mõnusat, toitvat söögikorda tekib sul ilmselt tahtmine kuhugi kerra tõmmata või pikutama heita, ent dr Sonpali sõnul on sinu enda parimates huvides püsti püsida. «Jalutuskäik on hea mõte, sest see stimuleerib sinu kõhu- ja seljalihaseid ning need aitavad kaasa käärsoole korrapärastele kokkutõmmetele, mis omakorda aitavad sul seedida,» selgitab mees. Seega teed jalutama minnes oma seedimisele teene ning võid märgata, et eriti pärast lõuna- ja õhtusööki teeb su kõht palju vähem lärmi kui tavaliselt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles