Rutiinile on külge kleebitud negatiivne maik, kuigi see ei pruugi alati halb olla. Korrapärast rutiini vajavad nii lapsed kui täiskasvanud ja seetõttu olekski hea, kui perel on enam-vähem üks tempo, mille järgi elada. Rutiinide kujundamisest kirjutas alkeemia.ee.
Millele rutiinide kujundamisel tähelepanu pöörata?
1.Selleks, et perel oleks ühine rutiin, tuleb kõigepealt iseenda rutiin üle vaadata ja vajadusel seda kohendada. Kui tahad, et teised oleksid valmis oma rutiini muutma, siis pead ka isegi seda tegema. Oma tegevustes rütmi loomine annab juurde energiat nii sinule endale kui ka teistele, sest neil on, mida eeskujuks võtta. Suutmatus enda tervise, magamisharjumuste ja toitumise eest hoolitseda toob kaasa raskusi argipäevadesse. Väikesed asjad kogunevad ja muutuvad suurteks probleemideks.
2. Rutiini kujundama hakates lähtu ainult enda pere loomulikest rütmidest, nagu näiteks laste uneaeg ja söömisharjumused. Selleteemaline kirjandus jagab palju soovitusi, kuid tähtis on jälgida pere loomulikke käitumismustreid. Näiteks, kas soovitakse hommikust süüa kohe pärast ärkamist või läheb kõht tühjaks alles hiljem. Kuula iseend ja pereliikmeid, et luua kõige paremini toimiv süsteem ja hoiduda stressist ning tülidest.
3. Kujunda uut rutiini aeglaselt ja sammhaaval, et lasta uute tegevustega harjuda nii endal kui perekonnal. Alusta lihtsalt ja väikselt ning ära püüa parandada seda, mida pole vaja parandada. Kui süsteem toimib, siis ei pea seda totaalselt muutma. Otsi üles nõrgad kohad ning muuda need tugevamaks, kuid tee seda rahulikult. Näiteks ärka hommikuti 15 minutit varem, et saada rohkem lastevaba aega või harjuta õhtuti 15-minutilist kiirkoristust, mis mõne aja möödudes võiks kujuneda harjumuseks. Kui elu sujub hästi, siis ei ole vaja seda üleplaneerida ja -korraldada.
4. Rutiini kujundades vaata üle ka keskkond – kas ümbritsevad tegevused ja tingimused on uueks rutiiniks soodsad ning toetavad seda? Kui tahad laupäeviti kokata, siis hoolitse selle eest, et oleks koht, kus küpsetada. Lapse uneaega ei tasu sättida ajale, kui kodus toimub midagi sellist, mis und segab, näiteks külalised. Tegevused peaksid üksteist toetama ning vajadusel tuleb emba-kumba nihutada, et lapsed saaksid rahus magada, et külalised saaksid tuldud või vanemad saaksid külas käidud.
5. Tasakaal paindlikkuse ja kindluse vahel on samuti äärmiselt oluline. Seda, kui ühel pühapäeval on pikk perekondlik hommikusöök ja teisel pole, ei saa nimetada rutiiniks ning teadmatus tekitab stressi. Kui soovid, et teie pere külastaks igal laupäeval vanavanemaid ja pühapäeva hommikuti sööks pannkooke, siis ei tasuks midagi muud sellele ajale planeerida.
Kuigi üldiselt on rutiini mõte kindlas kordumises, siis vahel on kõrvalekaldumised siiski tervitatavad ja värskendavad. Nii võib hommikusöögi õues piknikuna korraldada või vanavanematele pühapäeva hommikul külla sõita, et koos nendega pannkooke süüa. Kui soovitud rutiin pere loomuliku rütmiga kokku ei lähe, siis tuleb seda muuta. Samuti võivad väga hästi toimivad rutiinid vananeda ning seetõttu taas uuendusi vajada.
6. Elu ei ole kogu aeg ühesugune, vahel tulevad meil ette suured muutused, ootamatud kriisid, pikad külaskäigud või reisimised, mis rutiini segamini paiskavad. Kuigi asjadel on vahel lihtsam lasta lihtsalt minna ja rutiinidest lahti öelda, siis tegelikult saaks neid hoida ka ebatavalistes situatsioonides. Lapsele enne magamaminekut jutu lugemine ei olene ju kohast, kus olete.
Tuttavad rutiinid leevendavad mõningal määral muutunud oludega kaasnevat pinget. Siiski tasuks arvestada olukordade, rutiinide ja inimestega – kas ja kui vajalikud rutiinid on, kuidas neid muuta saaks, kuidas pere uue olukorraga kohaneb ja milline on üldine õhustik. Kuigi soovitused on ju head, siis kõige tähtsam on tunnetada oma enda pere emotsioone ja vajadusi.
7. Ka rutiinsete tegevuste ärajätmisele tuleb tähelepanu pöörata. Seda peaks tegema vaikselt, rahulikult ja tasapisi. Näiteks, kui laps enam lõunaund ei maga, siis selle harjumuse järsu lõpetamise asemel tasuks uneaega vähendada või asendada uneaeg nn vaikuse tunniga – ajaga, mil laps ei pea magama, vaid vaikselt olema. Sel ajal saab ta näiteks lugeda või joonistada.