Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Aili Tamming: ülesöömine on enamasti millegi sümptom

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Jõulud ja aastavahetus seostuvad sageli liigsöömisega, mis põhjustab palju ebamugavust. Keha ja Meele Teraapiakeskuse nõustaja-psühhoterapeut Aili Tammingu sõnul on ülesöömine enamasti millegi sümptom.

Üks asi on jõulude ajal liiga palju toitu sisse ajada, hoopis tõsisem on probleem, kui seda juhtub pidevalt. Liigsöömise kõige sagedamini esinevateks põhjusteks on stress kui kohanemise reaktsioon, ütles Tamming.

«Ehk siis ülesöömine kui vahend toimetulekuks erinevate eluliste sündmustega. Me sööme enamasti selleks, et täita midagi enese sees. Süües rohkem, kui füüsiliseks ja eksistentsiaalse nälja kustutamiseks vaja, ja hetkedel, kui meil pole nälga, täidame mingeid tundeid enda sees. Sööme, et mitte tunda või siis leevendada kurbust, valu, üksindust jne.»

Söömishäiretega inimestel on sageli madal enesehinnang

Inimestel, kes on silmitsi erinevate söömishäiretega, on sageli madal enesehinnang ja rahulolematus iseendaga. Tammingu sõnul ei pea tegelema mitte liigse söömisega, vaid selle tegevuseni viinud põhjustega.

«Kui inimene soovib midagi muuta oma söömisharjumuste ja toidu kogustes, tuleb järgida inimese impulssi ehk tegutsemistahet ja seda toetada ning julgustada,» sõnas nõustaja. «Impulss, mille inimene tahab suunata toidu aktiivselt manustamiselt väljapoole, võiks olla suunatud algse emotsiooni rahuldamisele.»

Söömisharjumuste muutmisel on olulised kaks tasandit - psühhiline ja füsioloogiline.
«Kui me hakkame muutma mõtete ja tunnete tasandil oma söömisharjumusi, vajab ka keha füsioloogilist toetamist, mis aitaks tal kohaneda. Abiks selles valdkonnas on meditsiinilised ja toitumisterapeutilised teadmised!»

Kombineerides psühhoteraapiat ja toitumisteraapiat võib saavutada väga häid tulemusi nii toitumisharjumiste muutmisel kui ka kehakaalu langetamisel. Hea füüsiline ja emotsionaalne enesetunne kaasneb sellega kindlasti ja seeläbi suureneb ka enesekindlus saavutatud muudatustest, selgitas Aili.

Jõulud ja aastavahetus kui suured söömispühad

Jõulud ja aastavahetus on eestlaste jaoks olnud pühad, mis seostuvad koduse olemise ja toitudest lookas lauaga. «Süüakse tõesti palju ja enamasti rohkem, kui vaja,» nõustus psühhoterapeut. Selleks, et end pühade ajal meeldivamalt tunda ja liigse söömise pärast enda peale mitte liiga pahaseks saada, tuleks Tammingu sõnul jätta meelde paar asja.

«Lepi endaga teadlikult kokku, et naudid pühadeaega täiega! Nii saad endale süümepiinadeta lubada just seda, mida tahad ja palju soovid. Põdemisest, enesesüüdistamisest ja muudest materdavatest mõtetest võta puhkus,» soovitas ta.

Teiseks nõuandeks on pühadeaja määratlus. «Näiteks minu pühad kestavad 17. detsembrist kolmanda jaanuarini,» tõi naine näite. Nii teab ta, et sel ajal võtab ta kõike rahulikumalt ega riidle endaga. Kui pühade aeg läbi saab, siis tuleks oma söömis-, liikumis- ja muud harjumused viia tagasi pühade-eelsesse rütmi.

Kuidas nautida nõnda, et kehal väga raske ja paha poleks?

«Kui sul on paha olla, siis teadvusta, kas tegu on emotsionaalse või füsioloogilise kehva enesetundega. Emotsionaalse osaga saad tegeleda, muutes oma mõtteid ja suhtumist, võttes asju nii, nagu need on,» õpetas psühhoterapeut.

Füsioloogiline paha olek nõuab aga teisi meetmeid. Kasuks tuleb liikumine, teadlik toiduainete kombineerimine või siis toitainetega kehva enesetunde tasakaalustamine. «Parim on muidugi ennetamine ja mõõdukus.»

Nõuanded, mida peaks jälgima:

• Enne rasvase ja praetud toitu söömist on kasulik süüa ananassi, apelsini, greipi, jõhvikaid, maasikaid, mustsõstraid, sidrunit ja toorest hapukapsast.

• Söö aeglasemalt ja vähem.

• Tõsta taldrikule vähem. Juurde saab alati võtta.

• Mälu toitu kauem. Süljes on seedimisele vajalike ensüüme, mis hõlbustavad hilisemat seedeprotsessi. Ideaalis peaksime mäluma ühte suutäit kuni 36 korda. Kui saaksime hakkama 10-15 korraga, oleks ka juba päris hea.

• Kasulik on juua keefirit või punast veini, sest need sisaldavad vajalikke seedimist soodustavaid aineid.

• Tea, et täiskõhutunne jõuab hiljem pärale ehk siis umbes 15 minutit pärast söömist.

• Pea söömise ajal pause, et keha saaks puhata ja tekitada ruumi uuele toidukogusele.

• Kõhugaase tekitavad toidud on oad-herned, pea-, spargel-, lill-, rooskapsas, sibulad, banaanid, aprikoosid, redised jne. Kasulik on juua hapupiima või süüa jogurtit, sest need tasakaalustavad kõhu ja soolestiku baktereid ning vähendavad gaaside tekkimist.

• Papaia ja mango aitavad seedida valgurikkaid toite nagu linnu- ja loomaliha.

• Ananassi ja maasikate söömine pühadejärgsel ajal tuleb kasuks. Viinamarjad ja arbuus aitavad üleliigse organismist välja uhada.

Tagasi üles