Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Bioloogiline vanus: kui vana sa oled tegelikult?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

Arvad, et vananemisel on põhimängijateks geenid ja sul endal pole siinsuurt midagi teha? Vale puha! Eksperdid annavad teada, kuidas iseenda kruvisid veidi tõhusamalt kinni keerata. 

Bioloogiline iga tähendab erinevate vananemistegurite summat. Mis koosneb laias laastus sinu kalendrivanusest,aga ka kehalistest ja hingelistest mõjutustest. Asi ei keerle niivõrd sinu kehalise seisundi ümber, vaid selle ümber, kui hästi on ta ennast «hoidnud». Loomulikult mängivalt oma rolli ka geenid, uid teadlaste hinnangul on geenide mõju vaid üks kolmandik. Ülejäänud kaks kolmandikku määratleb eelkõige ära su elustiil. Kui sa elad hästi, siis sa mitte ainult ei tunne ennast hästi, vaid oled seda ka meditsiini vaatepunktist vaadatuna, kirjutab  Women's Health. 

Ameerika Duke'i ülikooli uuringus analüüsiti 18 teguri taustal 954 inimese bioloogilist vanust. Kõik osalised olid samas kronoloogilises vanuses (38). Tulemus: pea 1000 isiku bioloogiline vanus kõikus 28 ja 61 eluaasta vahel. 

Eriti vaimustav on asja juures see, et sa saad oma vanust ise mõjutada. Jah, see kõlab nagu mõni vananemisvastase toote reklaamlause, aga on siiski huvitav mõelda, millist elustiili peaks järgima, kui tahad end tervena ja hästi tunda. 

Kuidas arvestatakse bioloogilist iga?

Selleks kasutatakse nii ulatuslikke analüüsimeetodeid kui ka lihtsaid küsimus-vastus-teste. Põhimõte on ikka sama: tegeliku vanuse kõrval uuritakse kõige erinevamaid punkte, et sellest näidud tuletada, näiteks keharasvaindeks, vererõhk ja kolesteroolitase. 

Omal kohal on aga ka sellised küsimused nagu palju sporti sa teed, kuidas sa toitud, kas sa jood pidevalt alkoholi või kas sa suitsetad. Juba ainuüksi suitsutegemine võib teadupärast elulemust kümne aasta  võrra kahandada. Testi lõpus võid näiteks teada saada, et sa oled viis aastat vanem sellest, mis su passis on kirjas.

Mis see teadmine oma bioloogilisest vanusest kellelegi annab? 

Positiivsel juhul annab see kinnitust valitud eluviisi õigsusest, negatiivsel juhul (loodetavasti) tervendava šoki. Päris ausalt: kui keegi sulle otse näkku ütleb, et sa oled vanem kui su isikutunnistuses kirjas, siis paneb see rohkem järele mõtlema kui mis tahes arstlik nõuanne, mis soovitab oma tööelu ja vaba aega tasakaalustada.

Asi on siin lihtsas trikis: inimestele meeldivad arvud, inimesed usaldavad arve. 

Mida teha, kui saad oma bioloogilise vanuse teada

See vanusekontroll on nagu omamoodi arstlik tervisekontroll, ainult selle vahega, et pärast tulemuste teada saamist retsepti ei anta, küll aga trenni- ja toitumiskava. Mis konkreetsemalt tähendab seda, et inimene, kellel on südame-veresoonkonna-tervise osas lahjad näidud, saab oluliselt teistsuguse treeningkava kui püsistressis pikamaajooksja, kellele kirjutatakse esimesena välja üks ring lõdvestust. 

Eelkõige tuleb end ümber häälestada, et arendada motivatsiooni, millega iseendast «rohkem» välja tuua. Teise sammuna saad teada, mis su kehal puudub, et seda «rohkemat» üleüldse saavutada. Sest oluline on, et sa jälgiksid kindlat plaani ja võtaksid just sulle sobivaid asju ette, millega oma siht saavutada. 

Bioloogilise vanuse langetamine

Kõik mainitud elukujundustegurid nagu tasakaalustatud toitumine, piisav liikumine, stressivabadus ja mittesuitsetamine on su enda kätes. Nende teguritega saad sa töötada ja bioloogiliselt etteantud raamides vananemisele pidurid peale panna. Aga üle pingutada ei maksa sellegipoolest: rohkem trenni ei tähenda automaatselt, et sa muutuksid nooremaks. Võlusõnaks on ikka tervisliku tasakaalu leidmine. 

Tagasi üles