/nginx/o/2019/06/28/12307220t1h1c74.jpg)
Mahla- ja karastusjookide suhkrusisaldus ületab mitmekordselt soovitusliku päevase normi – ainuüksi pooleliitrises tavalises limonaadis on 12 teelusikatäit suhkrut.
Suhkrusisaldusega jookide tarbimine on tõusnud kogu maailmas, ka Eestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2013-2014 aastal läbiviidud Tervise Arengu Instituudi rahvastiku toitumise uuringust selgus, et enesehinnanguliselt on eestlased suured mahla- ja karastusjoogi sõbrad. Uuringu kohaselt tarbitakse nädalas vähemalt 4,8 portsjonit mahlajooki ja nektarit ning 4,2 portsjonit karastusjooke ja maitsevett.
Tervise Arengu Instituudi toitumisuuringute osakonna juhataja Eha Nurga sõnul ei ole hetkel uuemat toitumisuuringut tehtud, kuna sellises mahus uuringuid tehakse pikema ajavahemiku tagant. «Järgmine eeldatav Eesti rahvastiku toitumisuuring on plaanis läbi viia 2022-2023. aastal, mistõttu hetkel saame keskenduda vaid paari aasta taguse uuringu andmetele,» selgitas Nurk.
Mahlajookide tarbimises võidutsevad väikelapsed vanuses 2-5 eluaastat, kes tarbivad mahlajooke või nektarit suisa 8,1 portsjonit nädalas ehk pea kaks korda rohkem kui keskmine tarbija. Samuti paistavad mahlajookide tarbimisel silma 6-13-aastased lapsed, kes samuti tarbivad jooke märkimisväärselt rohkem kui keskmiselt.
Karastusjookide tarbimises paistavad silma eelkõige noorukid vanuses 14-17 eluaastat, tarbides pea kaks korda rohkem karastusjooke nädalas kui keskmine tarbija (8,1 portsjonit). Samuti joovad keskmisest rohkem karastusjooke 18-24-aastased noored.
Magustatud jookide väike toiteväärtus
Tegemist on joogikategooriatega, kus tootmisprotsessis lisatakse magusa maitse saamiseks suurtes kogustes lisatud suhkruid. Eesti ühe suurima joogitööstuse Saku Õlletehase turundusjuhi Eva Maarendi sõnul on paljudel suhkruga magustatud jookidel vähe või mitte mingit toiteväärtust ning neis sisaldub hulgaliselt tühje kaloreid.
«Näiteks mahlajoogi koostis ei ole reguleeritud, mistõttu võivad sellised tooted sisaldada mahla väga väikeses koguses, vaid 1%, ning maitse on suuresti saavutatud lisatud suhkrutega. Limonaadidest rääkides — 0,5-liitrises limonaadis on ca 50 grammi ehk 12 teelusikat suhkrut,» kirjeldas Maarend.
«Võttes arvesse tarbijate suurenevat terviseteadlikkust ning ülesuhkrustatud jookide mõju tervisele, ei soovinud me turule tuua järjekordset suhkruga ülekallatud magusat jooki, vaid soovime pakkuda ostjatele tervislikumat alternatiivi,» lausus Maarend. Ta lisas, et ka kõikjal mujal maailmas on tarbijaeelistuste trend kandumas jookidele, kuhu ei ole täiendavalt suhkrut lisatud ning mille maitse on saavutatud naturaalsel viisil.
Kuidas kontrollida jookide suhkrusisaldust?
Joogi suhkrusisalduse kontrollimiseks tuleb jälgida pudeli etiketil toote koostisosade loetelu. «Joogis sisaldub mitmeid erinevaid komponente, sh on etiketil kuvatud energiasisaldus ja süsivesikud, mille alamkategooriana on mainitud suhkrusisaldus grammides,» lausus Maarend. Ta tõi välja, et keskmiselt on limonaadis lisatud suhkruid 9-10,5 grammi ning mahlajoogis samuti 9-10 grammi 100 milliliitri kohta, kuid on ka tooteid, kus numbrid on kordi madalamad või kõrgemad. «Loomulikult on kõige tervislikum juua vett, kuid vahel võib end kostitada ka magusama joogiga. Mõistlik oleks siinkohal valida looduslikult magustatud jooke ning jälgida ühtlasi, et kogu päeva jooksul tarbitud lisatud suhkrute kogus ei ületaks 50 grammi,» toonitas Maarend.