Miks tuleb energia just vahetult enne magamaminekut peale?

Foto: Pexels

Päeval oled väsinud, õhtul enne magamaminekut tuleb aga hull energialaeng. Miks? 

1. Keha õhtune energiavoog on normaalne

Täiskasvanud on ööpäeva jooksul kahel ajahetkel kõige reipamad, varahommikul ja hilisõhtul. Seda teist ärksat punkti nimetatakse ka Wake Maintenance Zone (WMZ), mis esineb umbes kaks kuni kolm tundi enne magamaminekut. 

Mõned teadlased väidavad, et sellise erksuse taga on evolutsioon. Nii said meie esiisad olla võimalike ohtude suhtes valvel ja reageerida neile õigeaegselt. 

2. Tukastamine ei tasakaalusta unevajadust

Kui sa oled päev läbi väsinud, ja mõtled, et teed ühe pärastlõunase uinaku, siis ei ole see hea mõte, kuna annab lisaenergiat ööseks. 

3. Üksluine töö võib energiavarustust mõjutada

Igavus ja monotoonsus võivad iga kell energiat summutada. Eriti puudutab see istuva töö- ja eluviisiga inimesi, keda vaevavad unetuseprobleemid. Keha ei ole saanud piisavalt energiat kulutada ja kui sul on üksluine töö, siis võib su aju täpselt sel hetkel üles ärgata, kui sa lõpetad töö. Selle tagajärjel võid öösel ergas olla. 

Kui oled kirjutuslaua-inimene, mine pärast tööd jalutama, tee kardio-harjutusi või tõhusat intervalltreeningut, et keha saaks ülearusest energiast mingilgi määral lahti.

Kolm tundi enne magamaminekut peaksid aga need tegevused tehtud olemas, vastasel korral võib unetus veelgi suureneda. 

4. Elektroonikaseadmed mõjutavad melatoniinitaset

Nutitelefon ja teised sinise valgusega ekraanid tõstavad tähelepanelikkust, ergutavad silmade kaudu ajutööd ja kahandavad melatoniinitoodangut. Melatoniin on aga just see võlusõna, mis aitab sul magama jääda. Mida rohkem sa enne magamaminekut telefonis möllad, seda rohkem keha sellega  harjub ja seda enam valmistub sedalaadi ergutuseks, mida nimetatakse ka tingitud või õpitud erutuseks. Öine telefonivaatamine ütleb ajule, et sa peaksid olema ärkvel. Kui see muutub liiga sagedaseks ja korrapäraseks, siis on tagajärjeks suur päevane väsimus. Seega ei ühtki nutiseadet ega telerit magamistoas!  

5. Liiga palju mõtteid ei lase enne magaminekut end välja lülitada

Kui õhtuti kihutavad mõtted peas ringi ega lase magama jääda, nimetatakse seda füsiopsühholoogiliseks unetuseks. Põhjuseks võib olla, et see on esimene hetk päevas, kui sa ei tegele mitte millegagi ja see võib olla omakorda stressiteguritele ja hirmumõtetele ideaalne aeg, mil hakata välja voolata ja sind ärksana hoidma. 

6. Liiga kõrge kortisoolitase 

Nii neerupealiste talitlushäired kui liigne stress võivad tõsta kortisoolitaset, mille tagajärjeks on madal melatoniinitase ja öine reipus ning ärkvelolek. 

Kortisoolitaset saab vere- ja uriinitesteidega kontrollida. Teinekord lahendatakse see probleem hüdrokortisooniga. 

Allikas: Insider