/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/16/11577263t1hd9f9.jpg)
Personaaltreener Siim Kelner näeb igapäevaselt, kuidas Eestis tõuseb trennifanaatikute hulk. Samas kasvab üleüldine ülekaalulisus kiiremini kui nende arv, kes on väga sportlikud.
Personaaltreener avaldab lihtsa valemi, kuidas kaalu langetama hakata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Ülikoolis tervisekäitumise doktorantuuris õppiv Rakvere saadik Siim Kelner võtab Eestis toimuva kokku järgmiselt: «Äärmused tõusevad, keskmiseid on aina vähem. On need, kes teevad väga palju trenni, toituvad teadlikult ning tervislikult ja need, kes ei tee üldse trenni ja toituvad kehvasti.»
Kelneri sõnul on hea uudis see, et inimeste teadlikkus on oluliselt kasvanud – üha enam avatakse spordiklubisid, terviseradu ja korraldatakse spordivõistluseid,,kus käib üha rohkem inimesi. Ka spordiklubides käivate inimeste mitmekesisus on oluliselt kasvanud. «Kui veel 10 aastat tagasi käisid spordiklubides peamiselt nii öelda «jõusaalihundid», siis täna näeme üha rohkem ka täiesti tavalisi inimesi ja ka ülekaalulisi inimesi, kes endaga tegelevad. See on kiiduväärt!» avaldas Kelner, kelle sõnul on see vaid üks osa suurest pildist. Tegelikult on Eesti inimeste tervisekäitumine endiselt pigem madal.
Kasvav probleem
Ka statistika toetab seda: mullu avaldatud ulatuslik uuring näitas, et Eesti meeste seas oli ülekaaluliste osakaal 40 protsenti ja rasvunute osakaal 20 protsenti. Naistest oli ülekaalulisi 28 protsenti ja rasvunuid ligi 26 protsenti. «Inimeste teadlikkus küll kasvab, aga see pole vähendanud ülekaaluliste inimeste arvu. Pigem just vastupidi,» tõi Kelner huvitava paralleeli.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/16/11577262t1h3fb7.jpg)
Kõik see saab alguse juba lapseeast. Kevadine laste rasvumise seireuuring näitas, et iga neljas 1. klassi laps Eestis on ülekaaluline või rasvunud. Lastele annavad eeskuju omakorda nende vanemad, kes enamjaolt liiguvad vähe, kuid armastavad süüa rasvast ja magusat. «Ennetustööd võiks olla rohkem, me ei peaks tegelema vaid tagajärgedega. Võtame kasvõi laste toitumisharjumused ja koolitoidu – kindlasti oleks ka seal arenguruumi. Kodust, lasteaiast, koolist – sealt saabki kõik alguse,» avaldas personaaltreener.
Kelneri sõnul on muutuste tegemine tegelikult lihtsam, kui enamik inimesi ette kujutab. Oluline on liikuda samm-sammult ja mitte alustada väga järskude muudatustega.
«Alguses ei peagi palju muutma. Näiteks lülitad rohkem köögivilja oma menüüsse, võtad tööle toidu kaasa, lisad menüüsse kvaliteetse tooraine, teravilja, liha või kala. Proovid niimoodi kuu aega teha ja vaatad, mis saab. Seejärel pikendad perioodi. Ega toit pole sama, mis ravimid, et võtad sisse ja 30 minuti pärast näed muutuseid. Trenniga on sama lugu – alustage mõõdukalt,» ütles ta.
Mõõdukus on võti
Ühtlasi rõhutas Kelner veelkord köögiviljade olulisust. Tervise Arengu Instituut on välja toonud, et Eesti inimesed söövad köögivilju vähe, kuid just see on toit, mis annab vähem kaloreid, aga püsib kaua aega kõhus. «Oluline on «liha-kala-kana faktorit» sisaldav loomne toit, mis aitab taimsest toidust paremini omastada valku, rauda, tsinki ja kaltsiumit,» nentis Kelner, kelle sõnul söövad eestlased tihtipeale, kas liiga vähe või siis ebaregulaarselt ja liiga palju. Ka treeningutega on sama lugu – alustatakse suure hasardiga ja nii-öelda väsitakse ära. Ka selles osas võiks olla rohkem mõõdukust.
«Kõik peaks omavahel tasakaalus olema – treening ja toitumine. Endiselt on ka neid, kes ei mõista, et üks treening ei luba kohe topeltportsjoneid toidukordi süüa, pigem on selline suhtumine dekadentlik,» nentis Kelner.