Me kõik oleme vahel kogenud, et muretsemine ei lase tavapäraseid toiminguid läbi viia, olgu selleks kas eksamieelne ärevus, hirm üksinduse ees või pidev mure elukaaslase koju jõudmise pärast.
«Inimene satub mõtete lõksu, seda võib nimetada «mäletsemiseks». Üks ja sama mõte hakkab kogu aeg peas kerima ja inimene on seal lõksus kinni,» selgitas Janne Kants, kuidas ärevus alguse saab.
Kõigepealt tuleks Kantsi sõnul teadvustada oma ärevuse tagamaad. Vahel soovitatakse muretseval inimesel midagi muud teha, et ärevusest pääseda. Terapeut nentis aga, et sellest võib väga vähe kasu olla.
«Muretsemine ei lõpe nii, kui ma mõtlen, et enam ei muretse ja kõik. Kui see muu tegemine õnnestub, siis õnnestub, aga tavaliselt suure mure korral jääb see ikkagi pähe ketrama, olenemata sellest, kas ma loen raamatut või vaatan telerit.»
Irratsionaalse ehk kujutletava hirmu korral peaks inimene endalt küsima, mis seda hirmu põhjustab ning mida ta täpselt kardab, kas selleks on ka reaalne põhjus või ta lihtsalt arvab, et nii juhtub.
Kantsi sõnul tekib ärevus nii mõtte- kui ka kehatasandil ning sellega võitlemiseks leidub mitmeid erinevaid meetodeid. Mõttetasandil saab inimene endaga väga palju tööd teha. Esimese võimalusena näeb Kants mõtete kirjapanemist. Kirjutada üles, mida kardetakse.
«Inimesel on tegelikult võib-olla kaks-kolm mõtet peas, mida ta tundide kaupa mõtleb. Need tunduvad nii suured ja võimsad ning ajavad inimese hulluks. Kui ta need kirja paneb, siis tunduvad need paberil oluliselt väiksemana. See võimaldab peas selgusele jõuda, mida ta tegelikult kardab ning miks need on nii suureks paisunud,»