/nginx/o/2017/09/20/7121863t1hb143.jpg)
/nginx/o/2017/11/21/7330933t1h0945.jpg)
Öeldakse, et näljasena on inimene vihane ja ei suuda keskenduda. Kas see aga vastab ka tõele ja mis juhtub kehaga, kui meid tabab nälg?
Kuus asja, mis juhtub kehaga, kui oleme näljased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Organismi veresuhkrutase langeb. Kui veresuhkru tase on liiga madal, ei saa aju näiteks piisavalt «kütust» ja suuda enam nii hästi funktsioneerida, kirjutab The List. Selle tulemuseks võib olla ärrituvus ja keskendumishäired.
- Tühi kõht saadab ajule signaale. Inimese organism on loodud nii, et kui kõht on tühi, siis ta saadab signaali ajju andmaks märku, et on vaja süüa. Selle signaaliga võib ka kaasneda õõnes tunne kõhus ja isegi kerge kõhu korisemine.
- Kui oled näljane, annab aju signaali vabastada organismi suhkruvarud. Nälja korral hakkab organism vabastama kahte tüüpi hormooni, mis aiatvad kehal suhkruvarusid vabastada. Need on glükagoon ja kasvuhormoon.
- Nälg tekitab ka stressi. Seega väide, et näljane inimene on ärrituv ja vihane, on tegelikult õige. Kuna organismi suhkruvarud on piiratud, siis saadab aju kehale häiresignaali, et vabastada hormoonid nagu adrenaliin ja kortisool. Need hormoonid motiveerivad meid toitu otsima, mis omakorda tekitab stressi ja pinget.
- Õnnehormoonide tase kehas langeb. Kuna keha on nälja tõttu stressis, siis langeb ka hea enesetunde eest vastutavate hormoonide hulk.
- Nälg võib tekitada ülesöömist. Inimesed, kes näiteks peavad dieeti, võivad mingi hetk tunda nii suurt nälga, et see lõppeb liigse söömisega. Seega dieedid, mis lasevad veresuhkrul langeda väga madalale, ei ole tulemuslikud.