Hiljuti Baltimaades läbi viidud uuringust selgus, et iga teine eestlane kogeb regulaarselt stressi ja ligi pooltel neist põhjustab stress unehäireid. Stressi ja unehäiretega toimetulemiseks püütakse kõige enam vältida stressirohkeid olukordi, rohkem magada ja viibida värskes õhus.
Toitumisterapeudi Annely Sootsi sõnul on stressi ja unehäirete leevendamisel oluline roll ka toitumisel ning mineraalainetel ja vitamiinidel.
Kaheksa-aastase toitumisterapeudi kogemusega Annely Sootsi sõnul on toitumisel stressi ja unega tugev seos. «Teame omast käest, et nii tühi kui ka liiga täis kõht segavad und, samuti liigne vedeliku ja alkoholi tarbimine enne magamajäämist. Stressi puhul toodab organism tavapärasest rohkem strerssihormoone, toitumisega on aga võimalik seda protsessi mõjutada ja hormonaalset tasakaalu toetada,» ütleb Soots.
Ebaregulaarne ja ebakvaliteetne toitumine suurendab stressitaset
Uuringust selgus, et üks levinuim stressi põhjustaja on inimeste töökoormus, mida kinnitavad üle poolte uuringus osalejatest. Suur töökoormus mõjutab toitumist, mis omakorda suurendab stressitaset. «Suure töökoormuse tõttu ei ole tihtilugu aega korralikult süüa, toitutakse ebaregulaarselt ja täisväärtuslike toidukordade asemel näksitakse päev läbi. Nii jääb organismil puudu paljudest olulistest ainetest, millega suurendatakse veelgi stressi ning soodustatakse unehäireid,» teab Soots.
Mineraalained ja vitamiinid mõjutavad une kvaliteeti
Sootsi sõnul on stressi ja unehäirete leevendamisel oluline roll ka mineraalainetel ja vitamiinidel. «Nii aminohapete kui glükoosi, samuti teatud mineraalainete ja vitamiinide (eeskätt B-grupi vitamiinid) olemasolu toidus mõjutab oluliselt une kvaliteeti. Need on hädavajalikud ensüümide töötamiseks, mis omakorda on hädavajalikud kõikide reaktsioonide toimumiseks organismis, sealhulgas unehormooni tootmiseks,» selgitab nõustaja. «Kehva toitumise korral on organism suures toitainetepuuduses. Kõige tähtsam on muuta toitumist, kuid ka toidulisandid võivad olla hädavajalikud puudujäävate toitainete saamiseks.»
Uuringus selgus, et stressi leevendamiseks püüavad ligi pooled eestlastest esmalt vältida stressirohkeid olukordi ja iga kolmas peab lahenduseks head und. Unehäiretele otsitakse rohkem leevendust värskes õhus viibimisest, mida teeb 60 protsenti vastanutest, toidulisandeid kasutab muude lahenduste seas vaid veidi üle 10 protsendi vastanutest.
Pooltel juhtudel leitakse, et toidulisanditest ei ole kasu ning ligi 40 protsenti vastanutest peab neid pigem kahjulikuks. «Kahju toidulisandid ei tee - need annavad organismile kasulikke toitained, eeskätt stressirohkel perioodil, kuid ohtu kujutab teatavate lisanditega liialdamine. Oluline on teada, mida keha täpselt vajab ning selle väljaselgitamisel saab abi toitumisnõustajalt või –terapeudilt,» lisab Soots.
Magneesium on heaks uneks hädavajalik mineraalaine
Üheks olulisemaks mineraalaineks, mille puhul on teaduslikult tõestatud, et see mõjutab stressitaset ja unekvaliteeti, on magneesium. Magneesiumipuudus vähendab organismi vastupanuvõimet stressile, tekitab ärrituvust, ajab segamini une ja ärkveloleku rütmi ning mõjutab keskendumisvõime.
Uuring viis läbi Sanofi tellimusel uuringufirma Rinkos tyrimų centras. Uuringu eesmärk oli analüüsida, mis põhjustab Eesti, Läti ja Leedu elanikel stressi, millised on stressist põhjustatud vaevused ning milliseid vahendeid kasutatakse stressiga toimetulemiseks. Uuring viidi läbi 2017. aasta juunis veebiküsitlusmeetodi abil. Uuringus osales kokku 1500 inimest, 500 inimest igast Balti riigist.
