Saledaks mitte ainult suveks, vaid terveks eluks: neli põhimõttelist viga, mis seda takistavad

Foto: Vida Press

Kuigi ülekaal ei ole alati ainult valede söömisharjumuste ja vähese liikuvuse tulemus, on elustiilivalikutel sellele väga suur mõju. Sel aastal lühikeseks jäänud kevad on nii mõnegi iga-aastase kaalulangetaja plaanid vussi keeranud, sest suvi on ju äkitselt kätte jõudnud. Kiiret kaalulangust lubavad dieedid ja toitumiskavad võivad tunduda küll otsetee parema vormi juurde, kuid üldjuhul annavad sellised meetodid pikas perspektiivis vaadatuna vastupidise tulemuse.

Liigne kehakaalule keskendumine on ohtlik

Väga paljud inimesed on pöördunud minu poole sooviga saada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne kaalulangetustulemus. Ma ei väsi kordamast, et mulle ei meeldi selline lähenemine, sest inimese tervislikku seisundit ei määra ainult kaalunumber. Olen ka arvamusel, et tervisliku ja ebatervisliku toitumise võrdkujuks ei peaks olema konkreetsed toiduained, ülekaalulisusega võitlemisel peaks inimene olema valmis muutma elustiili tervikuna – aga mis kõige olulisem, igat väikest muutust tuleks väärtustada. Aeglane kaalulangus või kaaluseisak võib olla osade inimeste jaoks suureks komistuskiviks – eriti kui elustiili muutus kui selline ei ole omaette väärtus-, kuna harjumuste muutmine on pikk ja vaevaline protsess ja käega löömise mõtted on kerged tulema. 

Kõik ei ole kuld, mis hiilgab

Vahel võib kellegi võõra kaalulangetuse edulugu olla väga motiveeriv ja tunduda proovimist väärt. Alati aga ei pruugi kõik sotsiaalmeedias postitatu olla tõde, samuti ei tohiks unustada inimeste individuaalsust. Võib-olla seisnebki probleem selles, et tänapäeva tempokas ühiskonnas on paljud inimesed kontakti iseendaga kaotanud ja selle asemel, et kuulata oma keha, usutakse pigem paljulubavat reklaami. Samas kui järgiproovitu on korduvalt näidanud, et püsivat tulemust see ei anna, enesetunnet see ei paranda ning paari kuu jooksul kaotatud kilod tulevad lisaga järgnevatel kuudel tagasi, siis äkki ei peaks enam sama reha peale astuma ja hoopis usaldusväärsest allikast toitumise põhitõed selgeks tegema. 

Mis on tasakaalustatud toitumine? 

Enamik inimesi küll teab, et sööma peaks mitmekesiselt ja tasakaalustatult ning mõistlikes kogustes võib süüa kõike, kuid sageli jäädakse hätta nii tasakaalustatud toitumise kui mõistlike koguste lahtimõtestamisega. Paljudele inimestele seostub tervisliku toitumisega puu- ja köögiviljad, palju valku ja lisatavate suhkrute ning saia-leiva vältimine, üldjuhul selline toitumine pikalt järgitav ei ole. Siinkohal tulekski teha vahet, kas tegu on lühiajalise dieediga või pikemaks perioodiks tehtav toitumismuudatus ja sellest lähtuvalt valida, milliseid nõuandeid kuulata. 

Kõikidele inimestele sobivaid soovitusi toitumise muutmiseks on raske anda, sest inimeste maitse-eelistused on väga erinevad ning tervisliku toitumise juures ei tohiks unustada söömisest saadavat rahulolu. Sellegi poolest katsun tuua välja mõned levinud põhimõtte vead. 

• Konkreetsete toitainete paksuks tegemises süüdistamine ja teiste toitainete ülistamine. Väga paljud inimesed arvavad, et kaalulangetamiseks tuleb vältida süsivesikuid ja eelistada valgu- ja rasvarohkeid toiduaineid. Sellise toitumise juures võib tekkida probleem piisaval hulgal kiudainete saamisega, kiudained on olulised aga nii kaalulangetuse juures kui ka  seedimise korras hoidmisel. Samuti kipuvad inimesed vähest süsivesikute tarbimist kompenseerima liigsete rasvade tarbimisega, unustades, et rasv on üsna kontsentreeritud energiaallikas ning juba väike toidukogus annab üsna palju energiat. 
• Liigne liha- ja piimarasvade tarbimine. Peekoni, šašlõki, juustu ja koore nimetamine paneb paljude inimeste süljenäärmed tööle. Nende söömise juures pole ka midagi halba, kui toidust saadav rasvade, aga eriti küllastunud rasvhapete, osatähtsus ei ületaks päevast soovituslikku kogust. Liialdades küllastunud rasvhapetega võib juhtuda, et toidust ei saada piisavalt mono- ja polüküllastamata rasvhappeid, rasvade osatähtsus toidus või toidust saadav energia on liiga kõrge. 
• Vähene köögiviljade söömine. Paljud inimesed arvavad, et kui süüa paar tomati ja kurgi viilu leivaga ning väike kogus salatilisandit praekõrval, siis päevane köögiviljade kogus on tarbitud. Tegelikkuses peaks päevas sööma umbes pool kilo erinevaid köögivilju, et saada toidust piisaval hulgal erinevaid vitamiine, kiudaineid ja vett. Kaalulangetajate rahustuseks võin öelda, et köögiviljad,  sisaldades umbes 90% ulatuses vett, annavad võrreldes teiste toiduainetega palju vähem energiat, aga seda juhul, kui neid juustu või mõne muu rammusa kastmega üle ei ujutata. 
• Liiga ühekülgne toitumine. Iga-aastased kaalualandamist alustavad inimesed kipuvad lähtuvalt sellest, kuidas ühe või teise toiduaine söömine mõjutab kehakaalu langust määratlema toitusid tervislikeks või ebatervislikeks ning lühikeseks perioodiks olulisel määral piirama oma toiduvalikuid. Näiteks seostub osade inimeste jaoks tervislik toitumine kaerahelbepudru, keedetud tatra, kanafilee ja tomati-kurgi-lehtsalati söömise ning maiustustest loobumisega. Reaalsuses toimib vaid selline dieet, mida inimene on suuteline elulõpuni suuremal või vähesemal määral jälgima.