/nginx/o/2017/06/18/6795933t1h7b3b.jpg)
Moodsates «söön ainult liha» dieetides on üks suur puudus. Neis on sageli liiga vähe kiudaineid. Kiudainete puudusele viitab sageli kasvõi tavaline kõhukinnisus. Kui nüüd üritada seda puudujääki leevendada ainult mõne puu- või juurvilja söömisega päevas, võite jääda jänni, kirjutab keskkonna Fitlap.ee looja, treener ja toitumisnõustaja Heikki Mägi.
Kuigi võiks arvata, et neis on meeletult kiudaineid, siis reaalsus on, et mitte piisavalt, et ilma korraliku planeerimiseta oma päevast normi täis süüa.
Ära saa valesti aru, juur- ja puuviljad on väga kasulikud ja neis on tõesti ka kiudaineid, ent vajaliku koguse kiudainete saamiseks pead neid ikka väga palju sööma.
Üldiselt võiks inimene saada kuskil 25-35 grammi kiudaineid päevas. Põhimõtteliselt võrdub see 5 kg suvikõrvitsa või 2,3 kg õunte söömisega. Nagu näed, siis ei ole nii, et sööd paar peotäit juurvilju ja 1-2 puuvilja päevas ja asi ants. Eks me saame kiudaineid ka siit-sealt juurde, ent siiski peab sellega teadlikult tegelema.
Tegelikult on ka kiudaineid erinevat tüüpi, vesilahustuvad ja vesilahustumatud, ent sellest lähemalt mõni teine kord.
Ilma väga sügavale minemata ütlen, et kiudained on kasulikud, sest aitavad kaasa seedimisele (nagu eespool mainisin, siis kõhukinnisus võib olla otseselt kiudainepuuduse tagajärg), aitavad võidelda diabeedi ja kõrge kolesteroolisisaldusega. Vähetähtis pole ka see, et nad hoiavad sinu kõhu täis ning veresuhkrutaseme stabiilsemana.
Igasuguse haiguse ja ebamugavustunde puhul on parim ikkagi ennetamine, mitte tagajärgede ravimine. Seepärast tasub kiudainetele pöörata erilist tähelepanu.
Kõige paremad kiudaine allikad
Soovitame kiudaineid lisaks juur- ja puuviljadele ammutada ka täisteratoodetest. Teame, et osa toitumisspetsialiste vangutavad selle peale pead, ent täisteratooteid võib süüa. Isegi peab sööma.
Kiudaineid on neis kordades rohkem, kui näiteks juurviljades. Samuti teevad ohtralt head igasugused seemned ning pähklid.
Reastame sulle toiduained, kust saad ohtralt kiudaineid. Antud on siis sisaldus 100 grammi kohta.
Meie mõistes kuuluvad vabavara alla kurk, tomat, baklažaan, karulauk, kapsas, hiina kapsas, nuikapsas, paprika, kõrvits, suvikõrvits, seened, mungoa idud, jääsalat, lehtsalat, lehtpeet, lillkapsas, rabarber, varsseller, lehtseller, spinat, redis, rooma salat, porrulauk, hapuoblikas, sidrun, mugulsibul, küüslauk, roheline sibul.
Meilt on palju küsitud ise mahla tegemise kohta. Kui päris aus olla, siis meie seda ei soovita, sest selle protsessi käigus läheb kaduma terve suur hulk kiudaineid. Teiseks suudad sa enne kehalt märguande «aitab küll, kõht on täis» saamist juua neid juba kordades rohkem, kui süües.