Kanada Carletoni ülikooli psühholoog Tim Pychil ütleb, et prokrastineerimine on suuresti emotsionaalne probleem. Tegu on psühholoogilise toimetulekumehhanismiga, mis hakkab tööle stressi ajal eelistades kohest tasu. Oleviku-mina ütleb «ma tunneks end pigem praegu hästi», mistõttu venitatakse keskendumisega, kuigi venitamine «hammustab meid hiljem tagumikust». Pychil usub aga, et tahtejõud on nagu muskel, mida saab aja jooksul tugevdada.
Otsustasin iseenda tahtejõumusklit tugevdada ja keskendumisraskused käsile võtta. Peab ütlema, et segajate eemaldamisest oli suur abi, kuna minu telefoni näppimine loengus on vähenenud umbes 95 protsenti. Järgnevad rakendused on mõeldud pigem inimestele, kes soovivad iseend kontrollida. Laste mobiilikasutuse piiramiseks on olemas rangemad rakendused.
Kõigepealt alustasin kodust. Eksamiteks õppides laadisin arvutisse rakenduse StayFocusd, et ma ei istuks sotsiaalmeedias kauem kui pool tundi päevas. Pärast selle ajavahemiku ületamist ei ole mul võimalik näiteks Facebooki minna. Ajavahemikku saab muuta vaid enne nõutud aja täis saamist. Hiljem pole see enam võimalik.
Oma töö tõttu ei saa ma telefonis asju päris ära blokeerida. Sellepärast kasutan sellist rakendust nagu Forest. See on olemuselt üsna lihtne, aga see on asju väga palju muutnud. Loengute ajal sean paika taimeri 90 minutiks. Samal ajal hakkab ekraanil kasvama puu. Kui ma hakkan tegema muid asju, siis puu sureb. Kui olen tubli, siis kasvab ilus puu. Kasvatatud puid saab hiljem vaadata rakenduse kalendrist, kus nad moodustavad toreda metsa. See toimib päris hästi, kuna keskenduja näeb kohe kiiret auhinda. Kui soovid aga asja eriti tõsiselt võtta, siis väikest tasu makstes teenid keskendumisaja eest virtuaalseid münte, mille eest saad osta maailmas päris puude istutamise teenust. Kui äge saab keskendumine loengutes nüüd veel olla?