Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Testime omal nahal: kuidas vabaneda nutisõltuvusest ja õppida keskenduma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Aliaksei Verasovich / Panthermedia / Scanpix

Nutiajastu paneb tõsiselt proovile inimeste võime lühiajalistele kiusatustele vastu panna. Head statistikat saab sellest teha, istudes loenguruumi kõige ülemisse ritta ja jälgides arvutiekraane ja nutitelefonide poole sirutavaid käsi. Valdav enamus ei suuda end see poolteist tundi talitseda.

Kanada Carletoni ülikooli psühholoog Tim Pychil ütleb, et prokrastineerimine on suuresti emotsionaalne probleem. Tegu on psühholoogilise toimetulekumehhanismiga, mis hakkab tööle stressi ajal eelistades kohest tasu. Oleviku-mina ütleb «ma tunneks end pigem praegu hästi», mistõttu venitatakse keskendumisega, kuigi venitamine «hammustab meid hiljem tagumikust». Pychil usub aga, et tahtejõud on nagu muskel, mida saab aja jooksul tugevdada.

Otsustasin iseenda tahtejõumusklit tugevdada ja keskendumisraskused käsile võtta. Peab ütlema, et segajate eemaldamisest oli suur abi, kuna minu telefoni näppimine loengus on vähenenud umbes 95 protsenti. Järgnevad rakendused on mõeldud pigem inimestele, kes soovivad iseend kontrollida. Laste mobiilikasutuse piiramiseks on olemas rangemad rakendused.

  1. STAYFOCUSD

Kõigepealt alustasin kodust. Eksamiteks õppides laadisin arvutisse rakenduse StayFocusd, et ma ei istuks sotsiaalmeedias kauem kui pool tundi päevas. Pärast selle ajavahemiku ületamist ei ole mul võimalik näiteks Facebooki minna. Ajavahemikku saab muuta vaid enne nõutud aja täis saamist. Hiljem pole see enam võimalik.

  1. FOREST

Oma töö tõttu ei saa ma telefonis asju päris ära blokeerida. Sellepärast kasutan sellist rakendust nagu Forest. See on olemuselt üsna lihtne, aga see on asju väga palju muutnud. Loengute ajal sean paika taimeri 90 minutiks. Samal ajal hakkab ekraanil kasvama puu. Kui ma hakkan tegema muid asju, siis puu sureb. Kui olen tubli, siis kasvab ilus puu. Kasvatatud puid saab hiljem vaadata rakenduse kalendrist, kus nad moodustavad toreda metsa. See toimib päris hästi, kuna keskenduja näeb kohe kiiret auhinda. Kui soovid aga asja eriti tõsiselt võtta, siis väikest tasu makstes teenid keskendumisaja eest virtuaalseid münte, mille eest saad osta maailmas päris puude istutamise teenust. Kui äge saab keskendumine loengutes nüüd veel olla?

Veel nippe

  • Pomodoro meetodist, mille üks osa on segajatega tegelemine, kirjutasin eelmisel aastal selles artiklis. See on olnud tõsiselt kasulik viis üldiselt kodus õppimiseks või töötamiseks, sest tähtis ei ole tegelikult, kui palju aega sa kasutad, vaid kui efektiivselt sa seda kasutad. Hästi oluline nipp on siit see, et kui tulevad mõtted teistest ülesannetest, mis pole kirjas, aga mida tahaks ära teha, siis kirjutad need lihtsalt paberile üles ja teed siis, kui nendeks on õige aeg. See töötab väga hästi ka 90-minutilistes loengutes ja aitab fookuse loengus räägitavale tagasi tuua.
  • Pane enda telefon julgelt hääletu peale ja võta teavitused maha, sest kui see ei kuulu su töö alla, siis sa ei pea olema koguaeg segamisele avatud.
  • Mediteerimine on teaduslikult tõestatud tehnika, millega enda keskendumisvõimet tugevdada. Lihtsalt öeldes kujutab see tehnika vaikses kohas mugavas asendis oma mõtete vaigistamist. Hingamismeditatsioonis keskendutakse ninas liikuvale õhule. Rändavat tähelepanu märgatakse ja fookus tuuakse tagasi hingamisele.
Tagasi üles