Palju räägitakse kiikumis- ja lamamistoolide negatiivsest mõjust beebi seljale. Samas näeme enda ümber ringi vaadates, et lamamistooli kasutatakse väga tihti. Kuidas nende toolidega siis tegelikult lugu on?
Füsioterapeut: lamamistool ei ole keelatud, kuid seda võiks kasutada minimaalselt
Lastefüsioterapeut Kadri Englas selgitab Emmede Klubis, et lamamistool on tõesti pigem kahjulik. «Mida rohkem saab laps olla mitte-piiratud keskkondades, seda parem tema motoorsele arengule. Igasuguses kohas - lamamistool, turvatool, käimisraam, hüppekiik jne –, kus lapse liikumine on piiratud, on takistatud võimalused maailma ja iseenda keha avastamiseks ning tital arenev arusaam ümbritsevast ei ole tõene,» nendib ta.
Lamamistoolis olles ongi lapse liikumine piiratud - ta ei saa hästi harjutada diagonaalsuunalisi liigutusi. Ainsaks võimaluseks liigutada on otse ees olevate asjade haaramine, nendega mängimine ja suhu panemine. See ei ole Englase sõnul paraku lapse igakülgseks arenemiseks piisav.
Lamamistoolis on lapse selgroog ebaloomulikus kumeras asendis. «Lamamistoolis olles lülisamba füsioloogiliselt korrektsed kumerused areneda ei saa, kuna tooli ehitus soodustab vaid üldist kumerust kogu lülisamba ulatuses,» selgitab füsioterapeut.
Selline asend takistab pisut ka lapse hingamist. «Lülisamba üldine kumerus, õlavöötme ettepoole suunatud asend ning lõua toetumine rinnakule – mida kõike lamamistoolis olemine soodustab - takistab tõhusat hingamist, mistõttu võivad lapsel tekkida hüpoksilised episoodid, mille jooksul on tema organismi hapnikuga varustatus piiratud.
Peale kõike muud kaasneb lamamistoolis olemisega ka kukkumisoht - olgu see siis lamamistoolist välja, koos sellega ümber või kõrgemalt aluselt alla. «Lamamistool ei ole keelatud, kuid selle kasutamine peaks olema võimalikult minimaalne ja hästi läbi mõeldud,» ütleb füsioterapeut lõpetuseks.