/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
/nginx/o/2017/01/19/6262621t1h8033.jpg)
Oxfordi ülikooli juhtivteadlane dr Paul Kelley on hiljaaegu jõudnud järeldusele, et kõige levinum moodsa aja piinamismoodus on varakult, enne kella kümmet hommikul ärkamine. See on miski, mis mõjutab enamikku meie hulgast.
Teadlased: enne kella kümmet hommikul tööle asumine on sarnane piinamisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie kehasid mõjutab kehakell, mis on geneetiliselt eelprogrammeeritud tsükkel. See reguleerib meie ajuaktiivsust, energiataset, hormoonide tootmist ja ajataju. Iga päev enne kella kümmet tööle asumine aga tähendab, et sisuliselt me piiname ennast, kuna sekkume oma loomuliku kehakella töösse, see omakorda aga lööb paigast meie tervise, kirjutab Live The Organic Dream.
«Me ei saa muuta oma kehade 24tunniseid rütme,» ütleb dr Kelley. «Sa ei saa õppida ärkama teatud ajal – sinu maksal ja südamel on omad rütmid ja sa nõuad neilt, et nad hakkaksid kaks-kolm tundi varem tööle.»
Kaheksatunnine tööpäev sai tavapäraseks 20. sajandi alguses, kui oli vaja, et tehaste tootlus oleks maksimaalne ja ööpäevaringne. Muidugi ei arvestatud siis loomulikku kehakella. Meie kehad on aga arenenud koostöös päevarütmide ja päikesega, mitte moodsa aja äritavade rütmis.
Kelley usub, et meie ühiskond on täis unevaeguses inimesi ja et tegemist on rahvusvahelise probleemiga. «Kõik kannatavad ja tegelikult nad ei peaks,» ütleb teadlane.
Kelley soovitab muuta koolitundide algusaega, nii et need algaksid kell 10. Testkoolis on see toonud muljetavaldavaid tulemusi.