2. Pereliikmete omavaheline halb või vähene kontakt
Juba väga väikesed lapsed tajuvad pereliikmete vahelist pinget ja vaenulikkust, isegi kui kodus ei tülitseta lapse kuuldes.
Lapsed tunnetavad lapsevanema ärevust, õnnetuolekut, rahulolematust jms ning see tekitab temas ebaturvalisuse tunnet ja ärevust.
Uinumisraskuste korral tasub ka üle vaadata, kui «olemas ja kohal» on lapse jaoks tema vanemad. Lihtsalt samas ruumis olemisest ei piisa, lapsele on vaja, et vanem vähemalt kolmandiku tema ärkelolekuajast oleks kohal vaid tema jaoks, st et lapsega suheldakse/mängitakse eakohaselt.
3. Lapse arenguga seotud põhjused
Hammaste tulek tekitab valu juba enne hammaste lõikumist (esimesed hambad tulevad tavaliselt umbes kuuendal kuul ja viimased võivad tulla 30. kuul).
Rahutut und võib tekitada ka iga suurem arenguhüpe (nt seisma/kõndima/rääkima hakkamine). On tavaline, et mingil ajal üritab laps oma uut oskust ka läbi une harjutada (nt tõuseb istuma või püsti).
Kindlasti peab arvestama lapse õrna ja kujunemisjärgus oleva närvisüsteemiga, mis tundlikumatel lastel võib põhjustada öised ärkamisi või n-ö paanikahoogusid (vt Google’ist «unepaanika»).
Teatud vanuseni on lastel raskusi ühest unefaasist teise minemisel ja just see on ärkamise põhjus. Stabiilne unetsükkel kujuneb välja alles umbes 3. eluaastaks, seetõttu muutubki lapse uinumise aeg, une pikkus, sügavus jms.
4. Elusündmuste- või muutustega seotud põhjused
Kui rinnast võõrutamine, reis, kolimine, noorema õe/venna sünd, vanemate lahkukolimine jms sündmused seostatakse uneprobleemidega tihti kiirelt, siis vahel ei osata näha uneprobleemide seost sündmustega, mis last justkui otseselt ei puuduta, kuid puudutab mõnda teist pereliiget (nt mõne pereliikme haigus, töökohavahetus vms). Tasub meeles pidada, et kui lapsevanem on pinges või murelik, saavad lapsed sellest aru ja võivad tunda ärevust ja turvatunde puudumist, mis väljendub kartusena uinuda või unehäiretena.