/nginx/o/2016/08/24/5753327t1h7f08.jpg)
Laiaulatuslik rahvusvaheline uuring, mille äsja avaldas ajakiri Medical News Today, mõõdab eri liikumisviiside mõju linlaste tervisele ja kehakaalule. Selgub, et iga päev rattaga tööle sõitev inimene kaalub keskmiselt neli kilogrammi vähem kui autojuht.
Seda, kas väiksem kehakaal on tingitud usinast pedaalimisest või istuvadki ratta selga inimesed, kes on tervislikumas kaalus, teadlased veel öelda ei oska, vahendab Accelerista. Neid andmeid ja põhjalikumat uuringutulemuste analüüsi on oodata mõne aasta pärast, kui projekt PASTA lõpule jõuab.
Antwerpeni, Barcelona, Londoni, Örebro, Rooma, Viini ja Zürichi linnadest kogutud 11 000 inimese andmed kinnitavad, et igapäevaselt jalgrattaga tööle pedaalijad kaaluvad neist, kes kasutavad tööle sõitmiseks autot, keskmiselt neli kilo vähem.
Londoni Imperial College'i uurimisrühm, mida juhib dr Audrey de Nazelle, ei tee esialgu sellest numbrist kaugeleulatuvaid järeldusi, sest pole teada, millest tulemus on tingitud. Üleeuroopalise PASTA ehk Physical Activity through Sustainable Transport Approaches – projekti eesmärk on leida seoseid inimeste füüsilise aktiivsuse ja keskkonnasõbraliku liikumisviisi vahel ning hinnata liiklusvahendite mõju rahvatervisele.
Uuring on algusjärgus ning «miinus 4 kg» on esimene konkreetne number, millest edasi minna, et teada saada, kas on olemas mingi tõestatav seos töölesõiduks kasutatava transpordivahendi ja kehakaalu vahel või istuvad kõhnemad nagunii sadulasse ja paksud ronivad autosse? Sellele küsimusele püüavad teadlased jätku-uuringutega vastust leida.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel on vähene liikumine üks olulisemaid enneaegse suremuse põhjuseid kogu maailmas. Väheliikuv eluviis kasvatab kehakaalu ja sellega koos diabeedi- , veresoonkonna- ja südamehaiguste riski. Lihavad inimesed on WHO andmetel altimad ka vähkkasvajate tekkele.
Dr Nazele juhitud uurimisrühm on kindlaks teinud, et 11 000st Euroopa linnades küsitletud täiskasvanutest rohkem kui neljandik liigub vähem kui tervislik. Osalejatel tuli vastata küsimustele, millist liiklusvahendit kasutavad nad igapäevaselt töölesõiduks ning kui kaua võtab aega kodunt tööle ja tagasi sõit.
Ka tuli neil kirjeldada, millisena kogevad nad igapäevast tööleliikumist – kas see tundub tervislik, milliseid takistusi nad kohtavad, miks eelistavad auto- või jalgrattasõitu jms. Küsitletutel paluti üles märkida oma kehakaal ja pikkus.
Mitte et me seda ei teaks, aga tore on, kui tõsiteaduslik uuring seda meile veel kord ütleb: juba projekti algusfaasis on selgunud, et niipea, kui inimene vahetab auto jalgratta või jalgsikõnni vastu, hakkab tema tervis paranema! Lihtne ja toimiv võimalus oma liikumisharjumusi parandada ongi igapäevane neljarattaline töölesõiduvahend asendada kaherattalisega või lihtsalt kahe jalaga.
«Kui inimesed teeksid liikumisest igapäevase rutiini – näiteks hakkaksid tööle või poodi liikuma rattaga või jalgsi – tähendaks see kerge vaevaga tervislikuma eluviisi saavutamist,» tõdeb de Nazelle. «Tervislik liikuvam eluviis ei nõuaks sel juhul suuri kulutusi spordivahenditele ega raha, vaid oleks kõigile kättesaadav.»