Mida tasuks teada inimeste kohta, keda piinab ärevus?

Foto: SCANPIX

Kui inimesel on ärevushäire, siis ei ole ärevus tema jaoks ajutine tunne, mis tekib vaid siis, kui ta peab tähtajaks töö ära tegema. Ärevushäire korral on ärevus ebameeldiv tunne, mis saadab inimest pidevalt ja võib tekkida ka kõige tavapärasemate tegevuste puhul. 

Toome erinevate välisportaalide abiga teieni mõned olulised asjad, mida tasuks teada nende kohta, keda piinab pidevalt ärevus.

Kõigepealt tasuks teada, et on üsna palju neid, kes põevad varjatud ärevust. See tähendab, et nad ei kuuluta kõigile oma probleemi ja üritavad sellega ise toime tulla. Varjatud ärevusega inimesi iseloomustavad järgmised punktid:

• nad eelistavad helistamise asemel saata sõnumeid;
• nad ei ürita oma ärevust varjata, kuid nad ei hakka sellest tavaliselt ise ka rääkima;
• nad vihkavad seda, kui neile öeldakse: «Rahune lihtsalt maha»;
• vähemalt üks asi reedab alati, et nad on ärevuses (nt küünte närimine, hammaste krigistamine, pastakaga mängimine vms);
• nad ei taha kuulda teiste hirmujutte, sest sellised lood muudavad neid veelgi murelikumaks;
• vahel neile tundub, et varjatud ärevuse tõttu on igapäevaseid asju peaaegu võimatu teha.

Selleks, et ärevuses inimest oleks kergem mõista, võiks end kurssi viia mõtetega, mida mõistavad vaid ärevust põdevad inimesed. Need mõtted on:

1. On väga tüütu, kui teised soovitavad sul «lõpetada muretsemine». Kui see oleks nii lihtne, siis teeks ärevuses inimene seda kohe, ent ta ei saa midagi parata.

2. «Võib-olla» on üks hullemaid sõnakombinatsioone. Ebakindlus võib esile kutsuda väga palju ärevust.

3. Inimesed kasutavad sõna «paanikahoog» liiga vabalt. Paanikahoog ei tähenda seda, et sa lähed korra endast välja. Paanikahoog tähendab pigem seda, et sa nutad ega saa normaalselt hingata, sa oled veendunud, et see ei lähe enam kunagi üle ja nüüd sa suredki.

4. Ärevust võivad tekitada ka kõige tühisemad asjad. Näiteks ühistranspordiga tööle sõitmine või mõte, et telefoniaku võib ootamatult tühjaks saada.

5. Ärevust kannatavad inimesed ei salli hilinemist ega ka liiga varakult saabumist. Neile lihtsalt ei meeldi see, kui kogu tähelepanu on neil. Teisest küljest ei meeldi neile ka ootamine.

6. Ärevuses inimene kardab, et kui ta tühistab plaanid, siis teised vihkavad teda. Vahel on vaja puhata ja kui see tähendab plaanide tühistamist, siis seda tulekski teha. Ent mõnele inimesele tekitab see ärevust, sest ta ei taha teisi alt vedada.

7. Ärevushoo ajal võib inimene lakkamatult nutta. Mõnikord juhtub nii, et emotsioonid löövad lainetama ja siis tuleb need lihtsalt välja lasta.

8. Ärevuse tõttu võib hakata kõhus keerama. Ilmselt oled kogenud seda, kui oled midagi halba söönud ja see tekitab kõhus vastiku tunde. Ärevuse tõttu võib tekkida sarnane tunne.

9. Korralagedus võib samuti ärevust tekitada. Enda rahustamiseks tasuks koostada näiteks nimekirju (asjad, mis tuleks täna ära teha; asjad, mis tuleks välja visata; asjad, mis tuleks poest osta jne), koristada, asju korda sättida, sügavalt hingata.

10. Ärevus võib muutuda nii suureks, et inimene lülitab end lihtsalt välja. Sellisel juhul lase tal natuke omaette pikutada või niisama olla. Kui ta soovib, paku talle seltsi, hoia tal käest või kallista teda. Aita tal rahuneda. 

Lapsed ja ärevus

Ärevust võivad kogeda ka lapsed ja tihtipeale ei saa vanemad arugi, milles võib asi olla. Kui sulle tundub, et laps on keskmisest rohkem ärevuses või tal tekivad ärevus- või paanikahood üsna kergesti, siis siin on mõned asjad, mida sina võiksid lapsevanemana teada:

1. Ärevushäire on haigus, see pole tingitud lihtsalt stressist.

2. Ärevus ei ole valik ega miski, mida inimene saab ise kontrollida. Ärevus võib inimest tabada ootamatult ja ta ei pruugi osata sellega kiirelt toime tulla.

3. Keegi pole selles süüdi. Kui lapsevanem saab teada, et tema lapsel on sellised mured, siis ta võib esialgu ennast süüdistada, aga see on vale. Keegi pole ärevuses süüdi.

4. Ärevus võib olla vaimselt ja füüsiliselt kurnav. 

5. Ära võitle oma lapse vastu, võitle temaga koos ärevuse vastu. Loe ärevuse kohta ja ürita leida mooduseid, kuidas oma lapse olemist paremaks teha. 

6. Kui laps on sulle ise öelnud, et ta sooviks minna psühholoogi juurde, ära keela teda. Üks neiu tunnistas ärevushäire all kannatavatele lastele suunatud foorumis, et tema ise tunneb, et ta tahaks kellegagi ärevusest rääkida, kuid tema ema leiab, et tütrel pole seda tarvis. Kuula oma last.

7. Ole kannatlik, kui laps vajab aega, et end koguda või kui tal kulub mõne asja tegemiseks rohkem aega.

8. Kuulamine on peaaegu alati palju parem, kui lahenduste otsimine ja nõuannete jagamine. Ärevuse käes kannatavad inimesed ei saa vahel isegi aru, mis nendega toimub ja nad soovivad, et keegi lihtsalt kuulaks nende mured ära.

9. Aga ära survesta last, sest ta ei pruugi tahta sellest alati rääkida. 

10. Luba lapsel vahel ka üksi olla, kui ta avaldab selleks soovi. Mõnikord on vaja aeg maha võtta ja omaette mõelda.

11. Ärevus võib väljenduda mitmel erineval moel ja lapsevanem ei pruugi seda äragi tunda. Mõnda last võivad rahvarohked kohad endast välja ajada, mõne jaoks on vaja just lärmi ja tegevust, et oma mõtetest võitu saada.

12. Vahel on edusamm seegi, kui laps saab voodist välja. 

13. See on midagi palju enamat, kui pelgalt muretsemine. Ärevust ja muretsemist ei saa omavahel võrrelda, sest ärevus võib olla hirmutunne, mis haarab kõik enda alla.

14. Ärevus ei tähenda, et su laps oleks ümbritseva suhtes liiga tundlik.

15. Laps ei ürita sind närvi ajada, kui ta ütleb, et ei saa teha mõnda näiliselt tühist asja.

16. Isegi, kui elus on kõik hästi, võib ärevus pidevalt seista su lapse kõrval. 

17. See, kui laps suutis midagi eile teha, ei tähenda, et ta suudaks seda sama asja teha ka täna. Päevad on erinevad, tunded on erinevad ja ärevuse tase võib olla erinev.

18. Küsimus «miks sa ärevuses oled» võib asjad vaid hullemaks teha. Sellele on raske vastata, sest ärevuse käes kannatav inimene ei pruugi ise täpselt teada, miks see tunne teda valdab.

19. Ärevus võib mõjutada lapse koolitööd. 

20. Mõnikord võiks lubada lapsel koju jääda ja lihtsalt puhata. Sellistest päevadest on alati kasu.

21. See, kui laps näeb normaalne välja ja justkui tuleb omadega toime, ei tähenda, et tal poleks enam ärevust või et ta on «terveks» saanud. 

22. Kõik asjad ei ole ka alati ärevusega seotud, seega ära alahinda lapse tundeid ega ütle talle, et «see on lihtsalt ärevusest tingitud».

23. Ärevus ei takista lapsel olemast õnnelik ja edukas, seega ära üleliia tema pärast muretse. Ärevuse käes kannatavad lapsed võivad olla väga edukad ja valmistada vanematele suurt rõõmu, lihtsalt nad peavad ise selle jaoks ületama rohkem takistusi.

Allikad: YourTango, Good Housekeeping, BuzzFeed.