/nginx/o/2016/04/12/5254383t1h06d7.jpg)
Tallinna TV saade «Terve tervis» ja saatejuht Riina Reiman on taas Terase spordikeskuses, kus treener Anna Sarap õpetab Hatha joogat, mis turgutab keha ja meeli ning paneb päikesena särama. Ja muidugi on treenijate rivis ka GoodNewsi ajakirjanikud Monika Kuzmina ja Joanna Müür, et see raske või vähem raske katsumus omal nahal järele proovida.
Treener Anna ütleb, et tegu on staatilise joogaga, mille juurde tehakse ka dünaamilisi liigutusi. Konkreetselt võetakse sisse astanad ehk poosid ja siis vahetatakse neid, sest siis saab mõistus rahulikumaks muutuda, inimene saab rohkem enda sisse vaadata ja hingamist kontrollida, saab lihaseid venitada ja kehas energia liikuma panna, et tšakrad lahti läheksid. «On mitmeid astmeid, kuidas seda teha, alustades füüsilisest kehast ja lõpetades sisemise maailma ning sisemise minaga,» selgitab treener. «Räägitakse, et terves kehas on terve vaim — me saame keha terveks ja läheme sissepoole. See mõjutab siseorganeid, vererõhku, kõiki protsesse, mille pärast me üldse elus püsime, see korrigeerib ja paneb paika.»
Hatha joogas pannakse palju rõhku õigele hingamisele, sest hingates me püsimegi elus, see annab eluenergiat ehk drahmat. Tihtipeale kui inimene on stressis, ei hinga ta kogu rinnaga, vaid pinnapealselt. Harjutused aitavad selles sügavuti minna, saada juurde hapnikku ja välja hingata toksiine. Anna Sarap ütleb, et väljahingamine on sama tähtis kui sissehingamine, sest nii puhastame me keha ja viime temast justkui mustust välja. Läbi hingamise saab kontrollida pingeid ja halbu mõtteid, sel kombel on füüsiline keha seotud vaimsega.
Hatha jooga trennis ei pea hambad ristis pingutama. Iga treenija teeb täpselt nii palju kui jõuab, alustab kergema poosiga ja läheb siis edasi. Treener kontrollib ja juhib tähelepanu küürus seljale või kõveratele põlvedele, sest kui selg on sirge ja rüht ilus, tunnetab inimene oma keha paremini. Anna sõnul armastab jooga sirget poosi väga.
«Kui inimene tuleb esimest korda trenni, siis ma pean valvama, et vajadusel aidata ja inimestel on selle üle hea meel: ah, sain aru, et see käib niimoodi. Teisel ja kolmandal korral ma juba tean, mida konkreetselt inimeselt oodata, tean, kuidas ta venib,» selgitab treener. Tema jutu järgi tahab mõni inimene minna läbi valu, aga mõni, kel on raske päev, tahab ennast mõnusalt tunda, minnes vaid valu piirini.
Selleks, et valu sisse minna, peab oskama õigesti hingata ja lõdvestuda, ennast ümbritsevast välja lülitada, ja siis valu sisse minnes võib avastada, et seda valu polegi, on pinged ja probleemid meie peades. «Kui suudad enda sisse minna, siis suudad ka õigesti pingutada ja see venitus käib läbi lõdvestuse ja väljahingamise ning naeratusega. Elu on lühike, ei ole mõtet raskelt pingutada, kõik peab tulema loomulikult,» kirjeldab Anna Sarap.
Hatha jooga trenni minnes pole vaja peljata vähese liikumisvõime või treenimatuse pärast, kõik tuleb tasapisi ja harjutades ehk tegu on protsessiga. «Kui kehal võttis aega, et kinni minna, siis läheb ka aega, et lahti minna,» seletab treener. «Ka haiguse korral jääb inimene pikalt haigeks ja ei saa ka kiiresti terveks.»
Anna ütleb, et nii nagu elu, on ka jooga protsess. Mõned inimesed seavad lõppeesmärgi, teised aga teevad kaasa protsessi, on elu sees ja naudivad seda, mida elu annab. «Kui teed protsessi kaasa, siis sa ei mõtle tuleviku ega mineviku peale, mis on vaid visioon meie peades, vaid elad hetkes, sest hetk on see, mis on meile antud ja milles me elame,» lausub treener.
Hatha jooga on väga tasakaalukas trenn, ometigi võib ka selle puhul teadmatusest ennast vigastada. Viltu võib minna palju asju, kui inimene pingutab üle või ei tea õigeid tehnikaid. «Ka joogas on olemas tehnika, mida peab teadma ja jälgima. Kui inimene on piisavalt palju treeneriga koos olnud, lugenud, ise kaasa teinud, siis ta endale viga ei tee, aga algajate puhul on oht olemas,» ütleb Anna, lisades, et treenida tuleb oma tunnetuse järgi. On olemas ka astanaid ehk poose, mis mõnede haiguste puhul on vastunäidustatud, neid peaks inimene teadma ja neid mitte kaasa tegema.
/nginx/o/2016/04/12/5254385t1h5600.jpg)
Kuidas aga elasid treeningu üle GoodNewsi tüdrukud?
Joanna ütleb naerdes, et Hatha jooga tund oli üks valus kogemus. «See oli tund, kus mul tekkis sügav austus kõigi iluvõimlejate ja joogatajate vastu, kuna minusugune puujalg ei paindunud ikka peaaegu üldse, aga treener Anna Sarap on väga kindla käega ja pani isegi minu keha pisut painduma, seda küll suurte ohete saatel, mis ma liikvele lasin. Trenn ise on tegelikult mõnus ja ma usun, et kui seda järjepidevalt teha, siis lõpuks on see juba täielik nauding. Jooga on hea hommikuseks alguseks, aitab kondid pehmeks väänata ja pea mõtetest selgemaks muuta.»
Monika hindab Anna Sarapit treenerina, kelle karmi käe all uue treeningu proovimine on omamoodi väljakutse. «Ta ei jäta midagi tähelepanuta, kuid samas oskab teha õigel hetkel, kui midagi liiga raske tundub, ka veidi nalja. Kõige rohkem jääb aga trennist meelde see, et treener rõhutas pidevalt, et tuleb naeratada ning et elu ega ka trenni ei tohiks võtta üleliia tõsiselt, eriti veel alustades. Hea tuju on sellest trennist igatahes kaasa garanteeritud,» jääb alati positiivne peatoimetaja rahule.