Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Oluline aine, mille puudus tekitab väsimust ja jõuetust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

Pimedate talvekuudega on energiavarud viimseni proovile pandud – kui aga väsimus ei ole üksnes kevadega saabuv nähtus, vaid pidev, tuleb üles leida põhjus. 

Vitamiini ülesanne 

Meie igapäevase energiavarustuse nn hall kardinal on aine nimega ubikinoon-10 ehk koensüüm Q10. See ensüüm on kehale üks olulisemaid ühendeid, mis vahendab toitainete ja hapniku reageerimisel energeetilisi protsesse ning võimaldab rakus energiatootmist. Tervisliku elustiili ja tasakaalustatud toitumisega on koensüüm Q10 piisav tase organismis tagatud. Peale toidust saadud Q10 sünteesib keha seda ka ise. Organismi koensüüm Q10 vabrikuks on maks, kus kõik ubikinooniühendid viiakse kehale vajalikku vormi. Samas leidub seda kõige rohkem hoopis südames, kuna südamelihaste energiatarve on väga suur.

Kui on puudus?

Q10-vitamiini puudus avaldub väsimuse ja jõuetusena ning keha ei talu enam hästi koormust. Pidevalt madal Q10-tase organismis võib kaasa tuua suurema südame-veresoonkonnahaiguste, igemepõletiku, immuunsüsteemihäirete ja kasvajate ning närvisüsteemi kahjustavate häirete, näiteks seniilsuse ohu.

Vitamiin Q10 puuduse kõige levinum põhjus on peensoolehaigused, rasvavaene toit, pikaaegne kolesteroolitaset langetavate ravimite võtmine, mitme ravimi pikaajaline koostarvitamine ja maksa tööd häiriv krooniline alkoholism. Maksa võimet ubikinooniühendeid vajalikku Q10-vormi viia mõjutab ka vananemine, B-grupi vitamiinide puudus ja mitmesugused haigused, näiteks südame- ja lihastehaigused, immuunsüsteemihäired, kõrgvererõhktõbi.

Kui palju vajame?

Organism sünteesib Q10 ka ise, kuid alates 25. eluaastast hakkab süntees vähenema. 1020 mg ulatuses saame Q10 toiduga, aga hea tervise jaoks oleks vaja 3060 mg. Ohutuks päevaseks toidust ja mujalt saadavaks koensüüm Q10 koguseks peetakse 200 mg. Samas peetakse Q10 üsnagi kahjutuks ka üle normi tarvitamisel ning uuringud ei ole näidanud, et see võiks endaga kaasa tuua pikaajalisi raskeid kõrvaltoimeid. Pidevalt ja palju päevast kogust ületades võib ühend põhjustada iiveldust, oksendamist, kõrvetisi, ebameeldivat tunnet kõhus, kõhulahtisust, söögiisu vähenemist, nahasügelust, unetust, peavalu, uimasust, väsimust ja valgustaluvuse vähenemist. Samas kaovad ületarbimise lõpetamisel kõrvalnähud tavaliselt nädala jooksul.

Hea mõju

Q10 suurendab vastupanuvõimet stressile, haigustele ja aitab pingelisel ajal hoida keha terve. Samuti parandab ubikinoon-10 mälu, suurendab keskendumis- ja analüüsivõimet ning aitab ennetada viirushaigustesse nakatumist. Sel on ka vererõhku ja vere suhkrutaset langetav toime. Kuna ubikinoon-10 reguleerib rakkudes oksüdatiivseid ühendeid, pidurdab see ka keha vananemist. Seepärast kasutataksegi seda vitamiini palju kosmeetikas, eriti kreemides.

Allikad

Q10 leidub nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes. Eriti rikkalikult sisaldavad seda merekalad, nagu makrellid ja sardiinid, samuti on seda rohkelt munas, kana- ja sealihas, sojaõlis, täisteraviljatoodetes, pähklites ja spinatis. Et vitamiin imenduks peensooles korralikult, vajab ta rasvast keskkonda – seepärast sobivad nimetatud toiduained vitamiini omastamiseks väga hästi. Imendumisel on olulised ka korralikult töötav kõhunääre ja sapphapped. Koensüüm Q10 omastamist pärsivad kestvalt raualiigne toit, lahtistitena töötavad mineraalõlid, kloriididerikas joogivesi, suukaudsed rasestumisvastased vahendid, paljud antibiootikumid ning rääsunud taimsed ja loomsed rasvad.

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!

Tagasi üles