Miks hakkavad jooksjatel jalad sügelema?

Foto: Vida Press

Paljud jooksufännid on rõõmsalt rajale rutates tundnud, et natukese aja möödudes hakkaks justkui sipelgad mööda sääri edasi-tagasi marssima. Ebameeldiv sügelus võib kujuneda niivõrd häirivaks, et jooks tuleb sügamiseks katkestada. 

Jalgade sügelus on üks kõige levinumaid jooksjate probleeme. Tihti ei aitagi sügamine seda tunnet oluliselt leevendada. 

Mis seda põhjustab?

Jalasügelust soodustavad mitmed elustiilivalikud, mille muutmine võib tüütut probleemi leevendada. Näiteks tasub silmad lahti hoida neil, kes käivad duši all rohkem kui korra päevas, sest liigne pesemine eemaldab nahalt selle loomuliku rasu, mille tõttu muutub nahk kuivaks ja võib hakata kestendama. 

«Jalgade sügelust soodustab ka kuiv õhk, eriti külmadel talvekuudel. Naistel tasub arvestada ka jalgade raseerimisega. Paljud naised jätavad talvel jalad raseerimata, kuid karvatüükad säärtel võivad tekitada veelgi suuremat sügelust - eriti kui joostes kantakse retuuse,» selgitab jooksutreener Lora Erickson portaalis Women’s Running.

Lisaks võivad jalgu sügelema ajada teatud kangad, mis viivad nahalt niiskust eemale. Teadupoolest on selline toime paljudel tänapäevastel spordiriietel. Nahaärrituse vähendamiseks võiks ka loobuda spordiriiete pesemisel loputusvahendist.

Sagedamini esineb jalasügelust neil, kes on mõnda aega jooksmisest eemal olnud ja on selle hobiga taas tegelema hakanud. Jooksmisega uuesti tegelema hakates võib esineda teisigi nahaprobleeme nagu hõõrdumist või lööbeid. «See võib olla põhjustatud kapillaaride tööst, mis sageli tekitab sügelust. Harvadel juhtudel võib esineda koormusest tingitud urtikaariat, mis põhjustab nõgeslöövet või reljeefseid vorpe trenni ajal,» sõnab ekspert ja lisab, et mõne jooksutrenni järel harjuvad jalad taas liikumisega ja sügelus peaks taanduma. Kui lööve ja nahaärritus jätkub pärast paari nädalat, tuleks pöörduda oma murega arsti poole. 

Külma ilmaga sügelevad jalad rohkem

Külmal ajal on õhus enamasti vähem niiskust ja kuiv õhk kuivatab ka inimese nahka. «Treenerina näen, et veetustumine on talviti kuiva õhu tõttu suurem. Suurema osa niiskusest kaotame hingates, kuid talvel ei ole inimestel kombeks palju juua. Külma ilmaga on vedelike joomine raskem, mille tõttu on paljudel kestev dehüdratsioon, mis teeb ka naha kuivemaks,» selgitab Erickson. 

Jalgade sügeluse vastu aitab, kui:

• juua palju vett;
• kasutada pärast pesemist niisutavaid kreeme;
• loobuda pesuloputusvahendist või vahetada see välja nõrgatoimelisema vahendi vastu,
• jätkata treeninguga, et keha suudaks sellega kohaneda;
• raseerida jalgu ka talvel.