Kuidas depressiooni ära tunda ja lähedasele raskel ajal toeks olla?

Foto: SCANPIX

Kas oled täheldanud, et mõni su lähedastest on viimasel ajal tujukam kui varem? Kas ta on hakanud rohkem alkoholi tarbima? Neil kordadel, kui oled üritanud temalt uurida, kas midagi on lahti, väldib ta su küsimust või ühmab vastuseks, et kõik on korras. Tuleb see tuttav ette? Te kumbki pole sellele ehk varem mõelnud, kuid su lähedast võib painata depressioon.

Võiks ju arvata, et lähedase inimese depressioon on tema mure, kuid päris nii see ei ole. Kui oled suhtes depressiivse inimesega, siis mõjutab see kahtlemata ka sind. Samuti on hästi oluline see, et depressioonis inimene ei jääks oma murega üksi – isegi, kui ta pole arsti poole pöördunud ja tal pole depressiooni diagnoositud, vajab ta sinu tuge ning teadmist, et saab sinule loota.

Kuidas kindlaks teha, kas lähedasel inimesel võib olla depressioon? Pane tähele järgmisi märke:

• ta ei paista enam millestki hoolivat;
• ta on ebatavaliselt kurb, kriitiline, tujukas ja ärritub kergesti;
• ta ei tunne enam huvi töö, seksi, hobide või muude meelt lahutavate tegevuste vastu;
• tal on abitu või lootusetu tunne;
• ta magab märkimisväärselt vähem või rohkem kui muidu;
• tema ellusuhtumine on muutunud üsna negatiivseks;
• ta kurdab sageli peavalu, kõhuhädasid ja/või seljavalu;
• ta on rohkem väsinud ja kurnatud kui varem;
• ta tõmbub eemale oma sõpradest, kolleegidest, perekonnast;
• ta sööb vähem või rohkem kui varem ja on märgatavalt kaalu kaotanud või kaalus juurde võtnud;
• ta on muutunud otsustusvõimetuks ja unustab kergesti asju;
• ta on hakanud rohkem tarbima alkoholi, narkootikume või ravimeid (sh unerohtu ja valuvaigisteid).

Gestaltpsühhoteraapia käsitleb inimest terviklikuna, kus füüsiline, psühholoogiline, intellektuaalne, emotsionaalne, spirituaalne ja sotsiaalne pool on omavahel tihedalt seotud. Gestaltpsühhoteraapia viimase kursuse tudeng, Margot Must, kes on superviseeritult töötanud klientidega viimased neli aastat, selgitas, et depressioon võib avalduda traumaatilise elumuutuse tagajärjel või näiteks siis, kui inimene on pikalt elanud väga keerulises ja talle väljapääsmatuna näivas olukorras ning sellega seoses tekkivaid emotsioone pikalt alla surunud ja mitte teadvustanud ja väljendanud oma tegelikke tundeid. Näiteks surunud alla kurbust, viha, leina jms. Mõnikord on eitamine nii tugev, et sisekonflikti tekitavad tunded ja olukorrad on teadvusest täiesti välja lülitatud ja depressioon avaldub hoopis läbi tugevate kehaliste sümptomite ja haiguse, millel kehalist põhjust ei leita. Must lisas, et kliinilise suuna uuringud on välja toonud ka depressiooni seose päriliku eelsoodumuse/isiksuse tüübi ja ebasoodsate keskkonnatingimuste kokkulangevusega.

Seda, kui lähedane inimene põeb depressiooni, on väga kurb pealt vaadata. Loomulikult tahaksid sa teda kuidagi aidata, kuid ta võib sind näiteks eemale lükata ja sellest tulenevalt tekib abitu tunne. Sellest hoolimata ei tasu alla anda, sest depressioon võib tekitada väga üksildase tunde. Margot Must selgitas, et depressioonis inimene tõmbub teistest eemale, tihti ei taheta ka teistele koormaks olla ja kuna meeleolu on väga häiritud, siis enamasti on halvatud ka suur osa inimese tahte- ja tundeelust. Depressioonis inimesele tundub kõik lootusetu ja nii tekibki «nõiaring», kust enam väljapääsu ei nähta.

Siin on mõned kasulikud nõuanded, kuidas depressioonis lähedast toetada:

1. Julgusta teda abi otsima. Depressioonis inimene ei pruugi ise esialgu abi otsimise vastu huvi tunda. Oluline on püüda talle selgitada, et sellest olukorrast on võimalik välja pääseda ja abi on olemas, kuigi tema jaoks võib see kõik tunduda üsna lootusetuna. Ära käi talle sellega peale, aga kui ta ilmutab selle vastu huvi, aita tal näiteks terapeuti või psühholoogi otsida või pange üheskoos kirja teemad, mida võiks teraapiaseansil arutada.
2. Ole olemas. Ole temaga, kui ta tahab nutta. Ära ütle midagi ja paita õrnalt ta kätt. Suhtle temaga rahulikult ja kinnita, et ta on sinu jaoks oluline ja et sa soovid teda aidata.
3. Toetust saab näidata ka lihtsate tegudega. Sa ei pea tingimata kasutama sõnu, vaid võid joonistada talle kaardi, valmistada mõnusa koduse söögi, või saata talle armsa sõnumi.
4. Ära kritiseeri teda. Sinu sõnad võivad lähedast inimest oluliselt mõjutada. Valed sõnad võivad anda negatiivse tulemuse – su kallim tõmbub veel rohkem endasse.
5. Ära ähvarda. Pole kahtlustki, et depressiivse inimesega suhtes olles võib ette tulla üsna palju keerulisi hetki, ent ürita siiski olla kannatlik. Ära ähvarda teda öeldes: «Kui sa kohe normaalseks ei muutu, siis ma jätan su maha!» Taolisi ähvardusi tasuks iga hinna eest vältida.
6. Ära alahinda seda, mida ta tunneb. Ühel hetkel võib sul tekkida kiusatus öelda talle, et ta on lihtsalt liiga tundlik või nõrk. Aga kui sa ise pole depressiooni kogenud, siis sul pole ju aimugi, mida ta võib tunda, seega ära alahinda tema valu.
7. Ära paku talle oma nõuandeid. Meil on loomupärane soov proovida parandada teiste vigu ja anda neile erinevatel teemadel nõu. Kui su lähedasel on parajasti elus raske aeg, siis muidugi tekib sul tahtmine kuidagi tema koormat kergendada. Nõuannete jagamise asemel võiksid temalt küsida, mida te saaksite üheskoos teha, et ta enesetunne paraneks.
8. Ürita vältida võrdlusi. Kui sind on depressioon piinanud, siis on sul veidi kergem mõista, mida lähedane läbi elab. Aga kui see teema on sinu jaoks võõras, ära ütle talle, et sa tead, mida ta tunneb.
9. Kutsu ta endaga jalutama. Või kui võimalik, minge koos trenni. Füüsiline aktiivsus viib muremõtted vähemalt ajutiselt eemale ja liikumine vallandab kehas head tuju tekitavaid hormoone.
10. Vii end kurssi sellega, mida depressioon endast kujutab. Internetis ja raamatutes on depressiooni kohta väga palju informatsiooni. Kui su lähedane tõrjub sind eemale, siis vähemalt saad sa end selle teemaga kurssi viia ning oskad seeläbi temaga paremini suhelda ja käituda.
11. Ole kannatlik. Depressioonis inimesele toeks olles võib kergesti tekkida tunne, et kõnnid väga tundlikul pinnasel. Mida öelda? Mida ütlemata jätta? Mida teha? Mida vältida? Kõik need küsimused tiirlevad su peas ringi, aga pea meeles, et see, kui sa oled tema kõrval ja küsid, kuidas sa saad teda aidata, on juba väga suur kingitus.

Margot Must rõhutas, et lähedast on väga keeruline toetada juhul, kui tema depressioon on väga sügav. «On tähtis, et inimene jõuaks psühhiaatri ja/või teiste spetsialistide juurde, et määrata talle sobivaim raviskeem. Mida varem depressioonis inimene abi saab, seda paremad on ravitulemused. Sügava depressiooni puhul on parim kombineeritud ravi nii medikamentide kui psühhoteraapia näol, keskmise ja kergema depressiooni korral võib häid tulemusi saavutada ka ainult psühhoteraapia abil. Kurb on see, et tihti kasutatakse ainult ravimeid, n-ö tulekahju kustutajana. Psühhoteraapia on pikaajalisem protsess ja nõuab inimese enda panustamist, kuid võimaldab seeläbi jõuda ka probleemide juurte ning seeläbi lahendusteni. Ülioluline on, et inimene leiaks psühholoogi või psühhoterapeudi, kellega tal tekib hea ja usalduslik kontakt,» sõnas ta.

Veel mõned nõuanded, kuidas depressioonis inimesega suhelda. Vestlust võid alustada näiteks järgmiste lausetega: «Ma olen sinu pärast viimasel ajal muret tundnud», «Ma olen märganud, et sa oled viimasel ajal teistmoodi käitunud ja ma tahtsin küsida, kuidas sul läinud on», «Ma tahtsin sinuga rääkida, sest sa oled viimasel ajal masenduses olnud».

Küsimused, millest võib abi olla:

• Millal sa seda tundma hakkasid?
• Kas juhtus midagi, mis sinus selliseid tundeid tekitas?
• Kuidas ma saaksin sulle hetkel toeks olla?
• Kas sa oled mõelnud abi otsimisele?

Depressiivse inimesega rääkides tuleks kindlasti vältida järgmisi lauseid:

• Sa kujutad seda ette.
• Meil kõigil on vahel raske.
• Võta end ometi kokku!
• Ürita vaadata asja positiivsest küljest.
• Sinu elus on ju kõik nii hästi.
• Ma ei oska sind kuidagi aidata.
• Ürita sellest nüüd üle saada.
• Mis sul viga on?
• Kas sul ei peaks juba parem olema?