Kui on nii, et süda teab vastust, siis oleks ju tark seda temalt küsida? Kuid mina võin oma terapeudi kogemusele tuginedes väita, et suurel osal inimestest on ühendus oma südamega üsna kehv. Pigem on pea ehk mõistus see, mis, sageli minevikukogemusele toetudes, dikteerib arusaamist, otsustamist ja käitumist. Nii anname järele ja ütleme «jah» seal, kus peaksime oma vajadusi kaitsma, reageerime ärritunult selle asemel, et ulatada käsi või põgeneme, kui tuleks kohale jääda ja senine harjumuseks saanud käitumisstrateegia murda. «Kui kuulad oma südant, siis aitab just südame intuitsioon navigeerida sul läbi kõikide elus ette tulevate suhete ja olukordade. See suurendab harmooniat su meeles ja emotsioonides ning aitab välja kooruda sinu tõelisel ja ehedal Minal,» ütleb USA-s Kalifornias asuva Südame Matemaatika Instituudi asutaja Doc Childre. «Kui oled ühenduses südamega, oma tõelise Minaga, oled ühenduses ka taoliste tunnetega nagu kaastunne, hellus, armastus, tänulikkus ja julgus.» Küll elu oleks niimoodi lihtne!
Mind ärgitavad südamele ikka ja jälle mõtlema holistilise regressiooniteraapia seansid, kus rännakul kliendi sisemaailma uurime ka tema südant. Inimene seisab kujutluses silmitsi oma südamega, vaatleb ja katsub seda kõigepealt väljastpoolt ning seejärel teeb uurimisretke ka sügavale südame keskpaika. Suur osa religioone ja vaimseid praktikaid räägivad sellest, et inimese südames on üks salakamber, püha ruum, kus on tallel kõik kogemused ja mälestused, nii haiget saamised kui helged hetked. Eesmärgiga end sisemiselt puhastada ja tervendada on seda püha ruumi preestri või šamaani juhendamisel tseremoonia käigus juba aastatuhandeid uuritud. Tänapäeval on need meetodid meile raamatute ja interneti kaudu õnneks kättesaadavad, kuid me ei saa uurida ja tervendada oma südant üksnes teoreetiliselt, me peame seda kogema ja igapäevaselt harjutama.
/nginx/o/2016/03/01/5108701t1h043e.jpg)