/nginx/o/2016/01/15/4876291t1h676e.jpg)
Fitnessimaailmas teevad ilma mitmekülgsed tehnilised seadmed. Selles pole muidugi midagi halba, sest tänu nendele vidinatele võib oma treeningute ja tervisenäitajate kohta väga palju teada saada ja seeläbi tõhusamalt treenida.
Levinud viga aktiivsusmonitoride kasutamisel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna turg on niivõrd kirju, võib aga olla raske endale sobivat aktiivsusmonitori välja valida. Women’s Running selgitab lähemalt, mille järgi seda otsustada.
Enne ostu on kõige olulisem läbi mõelda, mis otstarbel seadet vajatakse. Kui eesmärgid on täpselt läbi mõeldud, on märksa
/nginx/o/2016/01/15/4876295t1h9219.jpg)
lihtsam välja selekteerida sellised aktiivsusmonitorid, mis neid eesmärke toetaks. Kogenenumale treenijale on see ilmselge, kuid algaja võib tõesti segadusse sattuda, sest seadmete valik on väga lai.
Näiteks, kui sind huvitab peamiselt see, kui palju sa päeva jooksul liigud, piisab selle mõõtmiseks lihtsast sammulugejast, mis ei ole ka väga kallis. Kui sind huvitavad aga juba täpsemad andmed selle kohta, kui palju energiat oma päevarutiiniga ära kulutad, vajad võimekamat seadet, mis mõõdab ka südametööd, kulutatud kaloreid ja/või stressitaset.
Südamelöögisagedust mõõtev abimees on küll kasulikum kui lihtne sammulugeja, sest pulss annab olulisi teadmisi selle kohta, kuidas treening või teised igapäevased tegevused su elu mõjutavad. Nii nagu iga teine lihas, muutuvad ka süda ja südame-veresoonkonna süsteem trenni tehes järjest tugevamaks ja efektiivsemaks, mis tähendab, et parema vormi juures töötab süda aeglasemalt. Seega, kui jooksed pidevalt ühte sama ringi sarnase tempoga, aga südamelöögisagedus muutub aeglasemaks, on see märk füüsilise vormi paranemisest. Samamoodi annab pulss treenitusest aimu ka puhkeoleku ajal. Lisaks aitab täpsem info pulsi kohta tõhusamalt treenida.
Peamine viga, mida aktiivsusmonitoride kasutamisel tehakse, on eeldus, et see on ülitäpne. Müügil on palju erinevas hinnaskaalas seadmeid, mis ei mõõda samme, pulssi või põletatud kilokaloreid nii nagu meditsiinilised seadmed. Enne ostu tee väike eeltöö ja uuri toote tausta ning teiste kasutajate kogemusi. Levinumate aktiivsusmonitoride kohta võib leida veebiavarustest palju usaldusväärseid tootearvustusi.
Mida mõõta?
Peamiselt tuleks mõõta kolme aspekti oma igapäevaelus.
Treeningut - seda siis kas sammude, vahemaade, konkreetsete harjutuste või muude andmete põhjal, et teada saada, kui palju sa tegelikult päevas, nädalas ja kuus treenid. Paljud seadmed võimaldavad jälgida mitut asja korraga.
Südamelöögisagedus - alustuseks võiks seade mõõta pulssi kogu päeva jooksul, ka puhkeasendis ja juba varahommikust saati. Nii saad kõige paremini aru, kuidas mõjutavad su vererõhku toit, kohvi joomine, treening ja teised tegurid, mis südant mõjutavad. See on lihtne, kui sul on väga täpne pulsimõõtja, mis on töös kogu ööpäeva, kuid muidugi tasub tähele panna, et levinud seadmed tavakasutajale ei ole alati ülitäpsed.
Kalorid - viimaks on kaalulangetajale kindlasti tähtis välja arvutada, kui palju ta päeva jooksul sööb. See on oluline selleks, et täpsemalt aru saada, kas liikumine kulutab energiat rohkem. Selleks tuleb aga andmed käsitsi sisse lüüa, milleks on loodud ohtralt erinevaid rakendusi ja veebilehti (Nutridata, MyFitnessPal, LoseIt, MyPlate jt).
Uuringud on näidanud, et kui aktiivsusmonitor ei paku pikemas plaanis mitmekülgset infot, mida oma eesmärkide täitmiseks rakendada, siis jäetakse seadme kasutamine pooleli. Selle poolest jäävad sammulugejad teistele alla, sest pikas perspektiivis on nende pakutud info liialt ühekülgne.
Kasulik on soetada seade, mis mõõdab ka pulsisagedust, kuid seejuures ei maksaks liialt loota, et see alati täpne on. Pulsi mõõtmiseks kasutatakse enamasti selliseid seadmeid, mis kinnitatakse randme või rinna ümber. Kõige täpsemad on aga hoopiski kõrva sisse kinnitatavad aktiivsusmonitorid.