Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Bikiinifitnessi tippu lennanud Ene Tomingas: tunded olid tõesti megad!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Dagmar Lamp
Copy
Ene 2012. aastal (vasakpoolne pilt) ja kaks suve hiljem 2014. aastal (parempoolne pilt)
Ene 2012. aastal (vasakpoolne pilt) ja kaks suve hiljem 2014. aastal (parempoolne pilt) Foto: Erakogu

Eesti bikiinifitnessi kaunid naised on viimastel nädalatel maailmas laineid löönud ning jõudnud kõrgetele kohtadele. Oma elu esimesel MM-il osalenud Ene Tomingas ütleb, et sel aastal oli maailmameistrivõistluste tase eriti kõrge, troonilt trügiti isegi varasemad medalistid. «Eufooria!» vahendab Ene oma tundeid, kui kuulis, et pääsis endalegi ootamatult poolfinaali.

Fitnessi maailmameistrivõistlused toimusid 14.-15. novembril Budapestis. «Kategooriates astus üles rekordarv võistlejaid ning mitmed eelnevate tiitlivõistluste medalistid pidid jääma kõrvale nii finaalidest kui ka poolfinaalidest,» selgitab Ene. Tema kategoorias (-169cm) võistles 41 naist, kelle hulgast pääses Ene poolfinaalidesse, sealt edasi finaalidesse ning saavutas kõrge, kuuenda koha.

Eriliseks teeb saavutuse ju ka asjaolu, et see on Enele alles esimene maailmameistrivõistlus. Vaid kaks aastat tagasi oli ta «tavaline koduperenaine», kes ei osanud fitnessist või lavalaudadel poseerimisest undki näha.

Mis oli Ene jaoks kõige raskem? «Kõige raskem oli teadmine, kui suur ülemaailmne võistlus see on, siia tulevad kokku kõik kõige paremad. Ma ei osanud isegi unes näha, et võin sellise tulemuse saada,» on Ene õnnelik ning lisab, et tegelikult on omamoodi kurb ka see, et selle ühe suure võistlusega saab kõik selleks korraks läbi – kõik dieet, tihedad rasked treeningud... «Saab puhata ja toitu ka nautida,» muigab Ene, kes nüüd tagasi tavaelurütmi naaseb.

Võistluse käigus läbi elatud emotsioone Ene aga kindlasti ei unusta: ärevus, elevus, õnn, eufooria, valatud õnnepisarad... «Tunded olid tõesti megad! Ma olen nii tänulik ja tänan kõiki, kes olid sel hetkel minuga ja mind aitasid. Ma olen ääretult õnnelik, et kuulun maailma kuue parima hulka!»

Lisaks Enele võivad eestlased uhkust tunda ka teistes kategooriates võistelnud Jaanika Jelagina (11. koht), Reet Reimetsa (13. koht) ning Kristina Nuudi (13. koht) tugevate saavutuste üle.

Tagasi üles