Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Fitnessmodell paljastas, kuidas tegelikult bikiinipiltide tegemiseks valmistutakse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Fitnessikuulsus Michelle Lewin 1. oktoobril Floridas fotograafile poseerimas.
Fitnessikuulsus Michelle Lewin 1. oktoobril Floridas fotograafile poseerimas. Foto: Vida Press

Endine fitnessmodell Jill Coleman, kes nüüd peab terviseteemalist blogi, paljastas, kui ohtlikult piitsutavad modellid end enne fotosessioone tippvormi, et piltidel võimalikult head välja näha. 

Veepuuduse käes vaevlev, kurnatud ja minestamise äärel modell ei peaks ju olema kõigi naiste tervise-eeskuju. Ent nii see on, kui uskuda jillfit.com autorit Jill Colemani, kes on fitnessmodellitöö telgitaguseid näinud ja otsustas välja rääkida, kuidas saavutavad modellid tegelikult läikiva, musklitest pingul ja rasvavaba keha, mida võib ajakirjades, bikiinireklaamides ja reklaamplakatitel imetleda. 

Loomulikult on tegu heas vormis ja sportlike naistega, kuid selleks, et olla valmis pildile jääma, on modellid valmis väga äärmuslikeks meetmeteks. Nõnda on tulemuseks küll ilusad, ent väga petlikud fotod sellest, milline võiks naise keha olla. 

Personaaltreener Seb Gale rääkis portaalis Greatist, et see kahjustab tervise- ja fitnesstööstuse mainet, sest sellisesse vormi jõudmine nõuab tervistkahjustavaid võtteid. Ka tema ise hiljuti «kuivas ära», et kaotada võimalikult palju kaalu vee arvelt, sest pidi oma treeningklubi reklaamiks pildistamisel osalema. «See on kehale äärmiselt koormav,» tõdes ta. «Fotosessioonideks valmistudes on inimesed ka haiglasse sattunud.»

Kuigi suurem osa fitnessmodellidest on juba nagunii suurepärases vormis, hakatakse fotosessiooniks ettevalmistusi tegema umbes nädal aega varem. Gale näiteks oli enne pildistamist läbi teinud 12-nädalase rasvapõletusprogrammi, kuid see ei tähendanud, et ta oleks veel «pääsenud». Näiteks võisid tema süsivesikud tulla vaid rohelistest aedviljadest, mille kõrvale ta sõi kas liha või mune. Gale’i sõnul tõstis ta nii oma keha tundlikkust insuliini suhtes, et paista võimalikult kleenuke. Samal põhjusel võttis ta nädal aega järjest päevas 20 kalaõlikapslit. 

Modell Tami Donaldson poseerib ajakirja Arsenic Magazine fotograafile 80ndatest inspireeritud treeningrõivastes. Foto:
Modell Tami Donaldson poseerib ajakirja Arsenic Magazine fotograafile 80ndatest inspireeritud treeningrõivastes. Foto: Foto: Vida Press

Kui inimene ei tarbi pikalt süsivesikuid, hakkab keha kütte saamiseks kasutama keharasva. Seda protsessi nimetatakse ketoosiks. Kulturistidele tuntud võtte suureks puuduseks on aga väga halb enesetunne, mis tabas ka Gale’i. «Kui süsivesikuid süüa nii vähe, siis esimestel päeval tekib tunne nagu põeks grippi,» rääkis ta. «Kui algas ketoos, tuli vaimne selgus tagasi, aga kõik tundus väga raske. Trennis jaksasin tõsta 30 kuni 40 protsenti väiksemaid raskusi kui tavaliselt.»

Ketogeenne dieet ei pruugi kõigile halvasti mõjuda, kuid Gale kasutas ka teisi võtteid, kuidas oma kehaga manipuleerida. Näiteks kärpis ta oluliselt oma tavapärast kalorikogust, tarbis lisaks palju magneesiumi ning jõi neli korda päevas võililleteed, et kiirendada veekadu. Nagu ta ise ütles, pidi ta püsima tualetist 10 minuti kaugusel. 

Coleman kinnitas, et mitte kõik fitnessmodellid pole nii äärmuslikud, kuid enamasti on siiski eesmärgiks kaotada võimalikult palju kaalu vee arvelt, sest sel juhul on naha all vähem vett ja lihased tunduvad täidlasemad. 

Kui Gale jõi pildistamisele eelnenud nädalal üsna palju vett ja loobus vee joomisest täielikult päev enne pildistamist, siis Coleman vähendas veetarbimist vähehaaval nelja päeva jooksul. Tuletagem meelde, et samal ajal tegid nad intensiivselt trenni edasi iga päev. 

«Mõned käivad veel saunas. Või siis tehakse ka kofeiinimähiseid, mis viivad vee kehast välja lokaalselt. Paljud naised joovad päev enne pildistamist veini.» selgitas Coleman, et esiteks viib alkohol kehast vett välja, kuid vein aitab ka veene rohkem esile tuua. 

Viimasel hetkel süüakse aga jällegi süsivesikuid, et glükogeen ajaks lihased punni. Gale’i sõnul riskivad mehed puhitustega, sest tarbivad siis süsivesikuid, valke, soola ja vett, et lihased oleks suured, aga nahk kuiv ja «õhuke». Fotosessiooni ajal tõstis Gale ka raskusi, et veelgi parem välja näha. 

Fitnessikuulsus Michelle Lewin 1. oktoobril Floridas fotograafile poseerimas. Foto:
Fitnessikuulsus Michelle Lewin 1. oktoobril Floridas fotograafile poseerimas. Foto: Foto: Vida Press

Coleman on aga naine, kellele on piltidel teised nõudmised. Nii pidi ta päev enne pildistamist treenimist vähendama. «Paljud naised ei treeni siis jalgu üldse,» selgitas ta. «Tehakse kerget kardiot ja ülakehaharjutusi, aga ei midagi sellist, mis paneks vere väga käima.»

Pildistamise hetkel näevad modellid küll väga head välja, kuid nende enesetunne on enamasti täiesti vastupidine. Gale’i sõnul oli tal väsimusest ja veepuudusest nii halb olla, et pildistamise ajal tõmbusid lihased krampi. Raske oli mõelda muust kui toidust ja kogu aeg oli tal tahtmine istuda, et veidi puhata. 

Veepuuduse tagajärjeks võivad olla minestamine, kurnatus, ajuturse ja neerukahjustused. Arstid seda kindlasti ei soovitaks, kuid fitnessmodellidel pole suurt valikut. Nii Gale kui Coleman tunnistasid, et kuigi janu võtab mõistuse, on oma pilte pärast väga hea vaadata. Isegi kui nad teavad, et tegelikult on see illusioon. 

«See rikub su seltsielu ja võib tekitada toitumishäireid, aga kui fotod on ilmutatud, on nende vaatamine tõeline nauding,» märkis Gale. «Siis on näha, et kogu see vaev on sel hetkel pildile jäädvustatud.»

Need on aga kehad, millega meelitatakse inimesi spordiklubidega liituma ja toidulisandeid ostma. Iga kord, kui näeme pungil lihastega fitnessmodelli pildil vastu naeratamas, käib sellega kaasas alateadlik sõnum, et kõik peaksid sellised välja nägema. 

Tugev ja terve keha väärib kiitust, kuid see ei tohiks tulla nii ränga enesepiitsutamise arvelt. Nähes pilte viimase peal kõhulihastest, tasub endale meelde tuletada, kuidas selline välimus on saavutatud ja miks selle järele püüdlemine ei ole tavainimesel mõistlik. 

Tagasi üles