Neli harjumust, mis teevad su aju õnnelikuks

Foto: SCANPIX

Õnn on otsus, ütlevad ühed. Õnn on juhus, ütlevad teised. Kus on tõde? Iga motivatsioonipostrit, mida sõbrad su Facebooki-seinal jagavad, ei tasu uskuda, aga neuroteadlasi, kes iga päev ajuga tegelevad, tasub kuulata küll.

Time vahendab UCLA neuroteaduri Alex Korbi teadmisi, mida ta on omandanud, uurides aastaid aju ja selle seoseid meie õnnetundega. Siin on neli head harjumust, mis aitavad sul end õnnelikuna tunda.

1. Küsi endalt, mille eest oled sa tänulik. Vahel tundub, et su aju ei taha, et sa oleks õnnelik, sa tunned süümepiinu ja häbi. Uskumatul kombel aga panevad ka need emotsioonid tööle ajus asuva piirkonna, mis on otseselt seotud heaolutunde tekitamisega. Ka liigne muretsemine annab ajule signaali, et sa vähemalt tegeled probleemide lahendamisega. Aga loomulikult on need väga halvad lahendused pikaajalises plaanis, seega soovitavad teadlased keskenduda tänulikkusele. Tuleb välja, et tänulikkus paneb ajus liikvele mõnuhormoonid dopamiini ja serotoniini. Boonusena: isegi, kui elu tundub nii halb, et ühtki tänuväärset asja sellest sa leida ei oska, piisab sellest, et sa tegeled tänulikkuse peale mõtlemisega!
    
2. Anna negatiivsetele emotsioonidele nimed. Sa tunned end ülikehvasti. Nüüd püüa sellele kehvale tundele anda konkreetne nimi. On see kurbus, ärevus, viha? Tehtud! Jah, just, nii lihtne see ongi. Ühe aju-uuringu järgi vähendab emotsioonidele nime andmine nende mõju. Tunnete allasurumine ei tööta aga kohe kindlasti.
    
3. Võta vastu otsus. On sul teinekord juhtunud, et saad rahu alles siis, kui oled raske otsuse vastu võtnud? See pole juhus. Neuroteadus kinnitab, et otsuste tegemine vähendab tugevalt mure ja ärevust ning aitab sul jõuda lahendusteni. Muidugi on otsuste tegemine raske, kuid ka siin on ajuteadlastel sulle vastus olemas: võta vastu otsus, mis «käib kah». Ära muretse selle pärast, et su otsus oleks parim. Ära püüa olla perfektne, see ujutab su aju emotsioonidega üle ning tekitab sinus tunde, et sul puudub elu üle kontroll. Otsuste tegemisega kaasneb tunne, et oled taas juhtpuldis, ning lisaks toob see kaasa mõnuhormoonide voolu. Muide, siin on ka põhjus, miks sa ei tunne kunagi end piisavalt hästi, kui oled end trenni minema sundinud. Selle asemel võta järgmine kord vastu otsus, et lähed trenni, sest tahad, mitte sellepärast, et pead – usu, aju saab vahest kohe aru ja sina oled pärast õnnelikum. «Me mitte ainult ei vali asju, mis meile meeldivad. Meile meeldivad asjad, mida me valime,» ütleb Alex Korb.
    
4. Puuduta inimesi. Me kõik vajame heakskiitu ja kuuluvustunnet. Kui me ei tunne armastust, on see suisa valulik. Suhted on õnnelikolemise jaoks väga tähtsad ning lihtsaim viis aju panna armastust tundma on teiste inimeste puudutamine. Võõramate puhul piisab käesurumisest või sõbralikust õlalepatsutamisest, lähedaste puhul aga kallista julgelt. Puudutusel on tohutu jõud ning aju-uuringud on teinud kindlaks, et nende inimeste puudutamine, keda sa armastad, vähendab isegi füüsilist valu. Soe soovitus: mine ja kallista kedagi kohe praegu. Ütle, et neuroteadlane käskis.

Lõpetuseks võtab Alex Korb asja kokku: «Kõik on omavahel seotud. Tänulikkus parandab und. Uni vähendab valu. Vähem valu parandab su tuju. Paranenud tujuga oled sa vähem ärev, mis aitab kaasa keskendumisele ja planeerimisoskustele. Kui sa oled keskendunud ja plaaniga, on sul kergem teha otsuseid. Otsuste tegemine vähendab veelgi ärevust ja suurendab heaolutunnet. Heaolutunne aitab sul leida veelgi asju, mille üle tänulik olla ning ülespoole liikuv spiraalne tsükkel jätkub. Heaolutunne suurendab lisaks tõenäosust, et sa lähed trenni ja sotsialiseerud, mis teeb sind veelgi õnnelikumaks.»