Naistearst: raseduse tekkimises lasub naisel ja mehel võrdne vastutus

Raseduse tekkimises lasub mõlemal vanemal võrdne vastutus. Foto: SCANPIX

Naistearst Kai Haldre sõnul tuleks soovimatu raseduse katkestanud naiste süüdistamise asemel näha abortide tagamaid ning võrdset vastutust raseduse tekkimisel mõlemal partneril.

2007. aasta Eesti naiste tervise uuringu küsimustikus tõid aborti teinud naised enda otsuse tagamaana kõige enam välja majanduslikud kaalutlused.

Uuringu üks autoritest, Kai Haldre, rõhutas, et küsimus ei seisne niivõrd abortides kui soovimatult rasedaks jäämise põhjustes, kui finantsolukord on takistuseks: «Teadmine, et inimesel ei ole majanduslikult võimalust last saada, ei teki tal üldreeglina rasestumise hetkel.»

Abordi põhjuseks on suhtumine

Katkestatud raseduste põhjus seisneb Haldre sõnul eelkõige inimeste suhtumises aborti, enda seksuaalsusesse ja rasestumisvastastesse vahenditesse: «Sõltub sellest, kuidas ollakse võimelised oma partneriga erinevatest vajadustest rääkima ning kuidas end lähisuhetes kehtestatakse.» Samuti peab õige informatsioon piisavalt kättesaadav olema, lisas ta.

Haldre märkis, et inimeste hirmudes on suured erinevused – kas naine kardab rohkem aborti või rasestumisvastaseid vahendeid. Ta pidas võimalikuks, et leidub naisterahvaid, kes võtavad vahekorda astudes riski ja jätavad rasestumisvastased vahendid kasutamata, et vastassoole meeldida.

Meie ajaloost tulenevalt on Eestis veel neid inimesi, kelle jaoks abort on iseenesest mõistetav, sõnas naistearst. Näiteks Hollandis on tema sõnul abortide arv väga väike, kuna kaitsevahendeid võetakse seal vahekorda astumise eeltingimusena, kui last saada ei soovita: «Sealse naise jaoks on vajadus soovimatu rasedus katkestada isiklik läbikukkumine!»

Samas on märgata, et noorem põlvkond Eestis mõtleb väga sarnaselt naistega nendest maadest, kus soovimatuid rasedusi on vähe. See kajastub ka arvudes – Eestis pole viimase poole sajandi jooksul olnud nii vähe soovimatute raseduste katkestamisi kui praegu.

Naistearst tõi välja võrdluse, et kümme aastat tagasi tehtud küsitluste põhjal arvasid eestlased sagedamini kui soomlased, et abort peaks olema keelatud, samas oldi ise sagedamini valmis rasedust katkestama. Soome naiste puhul kehtis vastupidine suhtumine – abort peab olema lubatud, aga ise seda ei teeks. Sellised tulemused näitavad inimeste suhtumist aborti antud kultuurikeskkonnas, leidis ta.

Erineva seksuaalkäitumise põhjuseks võib olla ka individuaalne nägemus «tõelisest» armastusest, lisas Haldre. Näiteks on Peterburi sotsioloogid oma uuringus leidnud, et osa naiste ja meeste jaoks ei sobi rasestumisvastased vahendid «tõelise» armastuse ja kire juurde.

Osa mehi ei teagi partneri katkestatud rasedusest

Naistearst juhtis tähelepanu, et raseduse tekkimise eest lasub samaväärne vastutusest ka mehel. Kümme aastat tagasi tehtud uuringus enam kui tuhande 18-74-aastase naise ja mehe seas kinnitas 62 protsenti naistest, et on elu jooksul aborti teinud, samas kui meestest teadis partneri raseduse katkestamisest vaid 37 protsenti.

Haldre nentis, et nii suurt vahet Põhjamaades mujal ei ole, kuid avaldas lootust, et nüüdseks on olukord paranenud: «Rasedus peaks olema ikka nii mehe kui naise ühine otsus».

Raseduse turvaliselt katkestamise võimalus peab olema

Üksikutel juhtudel võib naisel peale rasedaks jäämist äkilisi elumuutusi ette tulla, mistõttu peab olema võimalus rasedus turvaliselt katkestada, leidis Haldre. Samuti ei paku ükski rasestumisvastane vahend sajaprotsendilist kaitset ja maailmas pole riiki, kus puuduksid soovimatud rasedused, märkis ta.

Seega pidas Haldre kõige olulisemaks, et nähakse abortide tagamaid ning võrdset vastutust raseduse tekkimisel mõlemal partneril. Samuti seda, kuidas väliste tingimuste abil inimeste käitumist suunata - peamiseks on adekvaatne ja kättesaadav seksuaalharidus, teenused, rasestumisvastased vahendid ja võimaluse loomine saada soovitud arv lapsi.

«Seksuaaltervisest ja -käitumisest rääkides peaks ikka kõigepealt püüdma inimest või nähtust mõista, mitte hukka mõista,» rõhutas Haldre.