Kas lükkad kogu aeg kohustusi homse peale ja ühel hetkel satud paanikasse, sest tegemist vajavate asjade nimekiri on pikaks veninud? Loe edasi ja saa teada, kuidas kohe tegutsema asuda.
Lõputa jokutamine: tegevusplaan elu kordasaamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlasti oled end tabanud mõttelt: «Ah mul on veel nii palju aega, teen parem homme, praegu ei ole üldse tuju.» Siis aga saab homsest ülehomme, üleülehomme... ning järgmisel hetkel juba kahetsed, et end mitu päeva tagasi kokku ei võtnud ja seda asja, mis üldse kaua aega ei võtnud, kohe ära ei teinud. Sellele «õppetunnile» vaatamata tabab sind sama mõttekäik aga õige pea uuesti. Kuidas sellest «homse peale lükkamise» harjumusest vabaneda ning end juba varakult kokku võtta?
Viivitamise tagamaad
Kui tihti oled leidnud end olukorrast, kus näiteks arvete maksmiseks on aega järgmise kuu 14ndani ning selle asemel et pangaülekanne kohe ära teha, ootadki sellega 14nda õhtuni? Sertifitseeritud Imago suhteterapeut ja holistiline terapeut Kadri Sakala (www.kadrisakala.ee) ütleb, et asjadega viivitamist või nende edasilükkamist nimetatakse prokrastineerimiseks. «Me kõik teeme seda aeg-ajalt, kuid kui lõpetamatusest saab elustiil, tekivad probleemid nii suhetes kui ka tööelus. Prokrastineerimisel võib olla mitmeid põhjusi,» ütleb ta ning nimetab näiteks ebakindlust, passiiv-agressiivsust, ülekoormatust, perfektsionismi, hirmu läbikukkumise või hoopis edu ees.
«Kõige enam kasutatud vabandused edasilükkamiseks on, et «oodatakse õiget aega», «ma töötan kõige paremini pinge all» ja «mul on halb olla». Taoliste vabanduste taga peitub aga sageli puudulik eneseväärtustamine,» selgitab Sakala.
«End mitteväärtustav suhtumine võib olla põhjuseks, miks jäetakse pooleli haridustee, alustatud treeningud, ei suudeta olla edukas tööl ega suhetes. Samuti soodustab vähene eneseväärtustamine takerdumist olukordadesse-suhetesse, mis sind ammugi enam ei toida,» ütleb ta.
N-ö asjade edasilükkamise mantraks on terapeudi sõnul lubadus: homme. «Väärtuseks omaette saab teiste heakskiit, mille läbi end määratletakse. Välise heakskiidu puudumine on pahatihti põhjus, miks lükkame edasi meile endile oluliste tegude-tööde lõpuleviimist,» lisab ta.
Tagajärjed ja abi
Kadri Sakala sõnab, et kui lükkad pidevalt oma kohustusi edasi, võib sellel olla negatiivne tagajärg. «Kõigepealt kahjustab see sind ennast – tekib stress, mis võib mõjutada nii sinu tervist kui ka vaimset heaolu. Kannatada võivad samuti suhted, sest oma tegemisi edasilükkav käitumine ning kokkulepete murdmine vähendab su usaldusväärsust ning toob suhetesse ebakindlust. Sama kehtib ka karjääri puhul – viivitades ülesannete täitmisega, kaotad tööl kolleegide usalduse. Pikemas perspektiivis kahjustab see sinu võimalust ametiredelil edasi liikuda,» selgitab terapeut.
«Kroonilise edasilükkamise nõiaringist väljumiseks on vaja esmalt probleemi tunnistada,» soovitab Sakala. Anna endale aru, et viivitad pidevalt kohustuste täitmisega ja et see on kujunenud sulle probleemiks. «Teise sammuna pead püüdma mõista põhjusi, mis sellist käitumist esile kutsuvad,» ütleb terapeut. Võib-olla sa kardad ülesandeid tegema hakata või on sul raske end motiveerida? «Kolmandaks sammuks muutuste teel on aga teadlik otsus muuta senist käitumismustrit, millele peaks järgnema tegelemine nii probleemi põhjustega kui ka uute, meid toetavate käitumisviiside leidmise ja elluviimisega,» julgustab terapeut tegutsema.
Terapeut Kadri Sakala soovitab sulle tegevusplaani, mis aitab kroonilisest ASJADEGA VIIVITAMISE harjumusest vabaneda.
* Kaardista oma aega. Kuidas, kui palju ja millele seda kulutad? Olles teadlik, kui palju mingid tegevused aega võtavad ning missugustes valdkondades sa kõige rohkem viivitad, on lihtsam leida lahendusi.
* Mis tahes suurem ettevõtmine on justkui arbuus – seda ei saa ühe ampsuga nahka pista. Mõnuga söömiseks peab selle väiksemates tükkideks lõikama. Sama kehtib ka ülesannetega.
*Tee teostamist vajavatest asjadest nimekiri ja märgi neist igaühe juurde tähtaeg, millal see peab olema valmis.
*Eemalda kõikvõimalikud segavad faktorid, nagu Instagram, Facebook, seriaalid... Võta teadlikult aega, et keskenduda vaid konkreetsele ülesandele.
*Teadvusta hetki, mil tekib tahtmine kohustustest kõrvale hiilida. Meenuta endale, et sa ju püüad praegu tegutseda ja edasi liikuda.
*Tunnusta ja premeeri ennast, kui oled ülesande edukalt lõpule viinud (lühike spaatripp või uued kingad? Jah, palun!) – see annab sulle lisamotivatsiooni.
*Küsi abi, kui seda vajad. Otsi endale vajadusel terapeut, kes saab sulle sel teekonnal abiks ja toeks olla.